Ajakava
Ajakava
Iga noorlingvistide keeleklubi kohtumine keskendub ühele kitsamale uurimisteemale. Kohtumised toimuvad laupäeviti vahemikus kl 12:00-15:00 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis.
2025/2026. õppeaasta kohtumiste kava on järgnev:
Töötoas arutame keele, soo ja seksuaalsuse lõimumispunkte. Kuna eesti keele kohta on arvatud, et see on sootu, siis avame seda, kuidas see tegelikult paika ei pea, ning keskendume eesti keele sugude väljendamise võimalustele – seda nii üksikute sõnade kui ka laiemate tekstiüksuste kaudu. Töötuba algab lühikese teooriaosaga, kuid peamiselt teeme koos harjutusi ja mõtleme kaasava keele küsimuste üle.
Kohtumist viivad läbi eesti keele teadur Elisabeth Kaukonen ja keeleteaduse nooremteadur Aet Kuusik (Tartu Ülikool).
Keeleliste hoiakute uurimine on ühtaegu põnev, kuid ka keerukas ülesanne. Et märgata hoiakut, tuleb end esmalt väga teraselt vaadelda, mõistmaks, et ka teadlased ei ole keelelistest eelarvamustest ja hoiakutest vabad. Meid on mõjutanud näiteks mõned väga levinud keeleideoloogiad. Vaatleme, kuidas hoiakuid uurida, katsetame intervjuude läbiviimist ja analüüsimist, arutleme koos nii keeleliste hoiakute üle, kui ka selle üle, mis võib peituda nende taga.
Kohtumist viib läbi keeleteaduse nooremteadur Kristel Algvere (Tartu Ülikool).
Digiajastul on märkimisväärne osa igapäevasuhtlusest kolinud veebiavarustesse, mistõttu üha rohkem räägitakse sellest, kuidas suulise ning kirjaliku keele kõrval on tekkinud uus keeleregister – netikeel. Töötoas teeme lähemat tutvust internetilingvistikaga ning vaatame, mida põnevat on leitud näiteks emoji’de, GIFide, netilühendite aga ka sotsiaalmeedia moeväljendite teemal. Töötoa teises osas keskendume tšätivestlustele, nende kogumisele ning analüüsimisele.
Kohtumist viivad läbi mitmekeelsuse keskuse teadmussiirde koordinaator Mari-Liis Korkus ja psühholingvistika professor Virve Vihman (Tartu Ülikool).
Töötoas uurime ja katsetame suuri keelemudeleid. Vaatame, kui hästi täidavad need eesti keeles erinevaid sõnaraamatutööga seotud ülesandeid ja hindame tulemusi. Lähemalt keskendume eesti sõnade tähendustele ja stiilivarjunditele. Töötoa alguses tutvustame nii sõnaraamatutööd kui ka võimalusi, kuidas suuri keelemudeleid sellesse kaasata. Praktilises osas teeme koos ülesandeid ja analüüsime suurte keelemudelite eesti keele oskust.
Kohtumist viivad läbi teadur Lydia Risberg ja vanemteadur Maria Tuulik (Eesti Keele Instituut).
Töötoas arutleme keelekontaktide üle: mida keelekontakti all mõeldakse, kuidas mõjutab kontakti pikkus ja intensiivsus keele eri tasandeid, mis on keeles püsivam, mis kiiremini muutuv. Vaatame, millised on olnud Eesti läänealadel kõneldud eestirootsi murded ja kuidas nad erinevad tänapäeva rootsi keelest. Uurime lähemalt, kuidas eestirootsi murded on mõjutanud eesti murdeid ja mil viisil on eesti keel omakorda mõjutanud eestirootsi murdeid. Loeme ka ühiselt paari keelenäidet ja püüame neist aru saada.
Kohtumist viivad läbi foneetika kaasprofessor Eva Liina Asu-Garcia, läänemeresoome keelte ja keeletüpoloogia kaasprofessor Miina Norvik ja rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute magistrant Johannes Sarapuu (Tartu Ülikool).
Väljendid, nagu tipptasemel kool või üle kõige on tavalised ja igapäevased, me ei seosta neid ilukirjanduse ja poeetilise keelekasutusega. Kuid kui neid fraase lähemalt vaatame, võib tekkida küsimus, miks ruumisuundade abil (ruumis kõrgemal asumine) väljendatakse hinnangut millelegi, mis pole seotud asukohaga ruumis (tipptasemel kool võib asuda maastikul hoopis nõos!). Töötoas uurime, mis peitub selliste väljendite kasutamise taga ja milliseid laiemaid mõttemustreid need esindavad. Kas head asjad on alati üleval? Milliseid ruumisuundi saab veel kasutada milliste mitteruumiliste mõistete (hinnangud, emotsioonid) väljendamiseks?
Kohtumist viivad läbi üldkeeleteaduse kaasprofessor Ann Veismann ja keeleteaduse nooremteadur Ly Kaasik.
Varasemad kohtumised:
Kokku toimus kuus töötuba:
- 5. oktoobril esinesid Mari Aigro ja Anton Malmi teemal “Suured tekstid ja väiksed tekstid (väikestel on kellad kaelas)”
- 16. novembril esines Nikolay Kuznetsov teemal “Sugulaskeeled ja keelesugulased”
- 18. jaanuaril esines Külli Prillop teemal “Möistad Sinna luggeda?”
- 22. märtsil esinesid Eva Saar ja Triin Todesk teemal “Sissevaade põhja- ja lõunaeesti keele murretesse”
- 5. aprillil esines Kerttu Rozenvalde teemal “Kas oleme mitmekeelsemad, kui arvame ja välja näitame?”
- 17. mail esines Axel Jagau teemal “Üht-teist põnevat maailma keelte kirevusest”
Lisaks toimus 27.-28. veebruaril noor(psühho)lingvistide laager “Keel meie peas”, kus esinesid Virve Vihman, Kaidi Lõo ning Adele Vaks.
Kokku toimus kaheksa töötuba:
- 14. oktoobril esinesid Helen Plado ja Triin Todesk teemal “Lõuna-Eesti kirju keelemaastik”
- 11. novembril esinesid Adele Vaks ja Mari-Liis Korkus teemal “‘Südames eestlane’: missugune on eesti keel väljaspool Eestit?”
- 9. detsembril esinesid Andra Annuka-Loik ja Piret Upser teemal “Suuline suhtlus ehk k(h)uidas me=sis `tegelt `rää:gime,”
- 20. jaanuaril esinesid Katrin Leppik ja Anton Malmi teemal “Häälduse uurimise mitu tahku”
- 9. märtsil esinesid Miina Norvik, Lehti Saag, Kristiina Tambets ja Mari Tõiv teemal “Hõbevalge rahvas. Kolme teadusharu vaatenurk Eesti rahva kujunemisele”
- 13. aprillil esinesid Mariko Faster, Evar Saar ja Fred Puss teemal “Mida kõnelevad nimed meie ümber?”
- 11. mail esines Jesse Holmes teemal “Constructed languages and the art of language creation“
- 6. juunil esinesid Helen Kaljumäe ja Tiiu Kivistik teemal “Keeletehnoloogia laineid löömas: kas räägimegi vaid ChatGPT-st?”
Kokku toimus kolm töötuba:
- 3. märtsil esinesid Aive Mandel, Triin Aasa ja Mari-Liis Korkus teemal “Teismeliste keel”
- 14. aprillil esinesid Elisabeth Kaukonen ja Aet Kuusik teemal “Keel, sugu ja seksuaalsus”
- 12. mail esinesid Agu Bleive, Katrin Leppik ja Kristel Algvere teemal “Eesti keel teise keelena õpetamine”
