Väärtuskonfliktid

Välised konfliktid

Välised konfliktid on indiviidide vahelised vastuolud millegi tõttu ja neid saab jagada nende tekke põhjuste järgi nelja suuremasse tüüpi:
vaartuskonfliktid – vastuolud inimeste vahel kus inimene “keelab“ teisele tolle väärtusi, või sunnib talle peale omi väärtusi;
vajaduste konfliktid – vastuolud, kus inimene takistab teisel tema vajadusi rahuldamast või sunnib oma vajadusi teisele peale;
eesmärgikonfliktid – vastuolud, kus inimene takistab teisel tema eesmärke saavutamast või sunnib teisele oma eesmärke peale;
õiguste konfliktid – õiguste rikkumisest tulenevad vastuolud, kus inimene rikub teise õigusi.

NB! Kui korraga on õiguskonflikt ja mõni teine konflikt, siis tähtsaim on õiguskonflikti aspekt.

Väärtuskonfliktid

Mis on väärtused? Kõige lihtsam selgitus oleks: kõiki maailma asju hindame me enese jaoks enam või vähem oluliseks. Teisisõnu on kõik asjad “meie peas” tähtsuse järgi reas. Iseasi, kas me iga päev sellele otseselt mõtleme. Selles “pingereas” on nii materiaalsed kui ka mittemateriaalsed “asjad” ning taolise väärtuste hierarhia tipp määrab ära meie huvid. Väärtushierarhia tipp võib sisaldada materiaalseid väärtusi, nagu näiteks rikkus, palju asju jms; ent võib ka sisaldada suhetele suunatud väärtusi, näiteks armastus, sõprus, teiste lugupidamine. Väärtuste hierarhia tipus võib paikneda väga erinevaid väärtusi. Kui me hakkame analüüsima vaartuskonfliktide olemust, siis on oluline enesele teadvustada, et igal indiviidil on talle ainuomane väärtuste hierarhia. Teiseks tuleb püüda mõista seda, et inimestel on õigus oma väärtustele. Kuigi taoline väärtushierarhia on täiskasvanud inimesel suhteliselt püsiv, võib väärtuste järjekord hierarhias aja jooksul märkimisväärselt muutuda. Näiteks võivad mõne noore inimese väärtushierarhia tipus asuda meelelahutused, teiste lugupidamine, moodne riietus, kuid aastate möödudes on kõige olulisemad väärtused juba teised, näiteks eneseteostus, kõrge ametikoht, huvitav töö jms.

Rahvasuu ütleb, et “väärtuste üle ei vaielda, vaid kakeldakse”. See tähendab, et diskuteerimisel selle üle, kelle väärtus on parem, ei ole suuremat mõtet. Seepärast on arukas teise väärtusi aktsepteerida. NB! Väärtuskonfliktide ennetamiseks on tähtis õppida olema tolerantne ehk salliv teistsuguste arvamuste suhtes.

Meil “tuleks minna väärtuskonflikti” (lugeda seda vastuoluks, millega tuleb tegeleda) vaid juhul, kui teine pool (indiviid või indiviidide grupp) propageerib nn inimvaenulikke (kõlblusetuid) väärtusi, näiteks tapmist või mingi rahvuse, rassi teistest “üleolekut” väljendavaid väärtusi.

Negatiivsed suhtumised kolmandatest riikidest sisserändajate suhtes võivad tuleneda:

• Realistlikust soovist säilitada kultuurilist ühtsust (hirm lahustuda suuremas).
• Ekslikest uskumustest (mis tekitavad ebakindlust, hirmu jms.):“Nad kõik on ohtlikud … varem või hiljem nad”.
• Väärast tõlgendusest: Üksikult juhtumilt üldistatakse kõigile – “Seal too…nad”. 
• Individuaalsetest iseärasustest (vanus, väärtused jm.).

Väärtuste ringmudel

Väärtuste ringmudelisse (Scwartz, (1992) kuulub kümme motivatsioonilist väärtustüüpi:

Hedonism  lõbu, elu nautimine
Võim/jõud  sotsiaalne staatus ja prestiiž; kontroll teiste ja ressursside üle; rikkus
Saavutamine isiklik edu läbi kompetentsuse vastavalt sotsiaalsetele standarditele
Stimulatsioon  põnevus; uudsus; väljakutsed
Enese juhtimine  iseseisvus nii mõtlemises kui tegutsemises; loovus; vabadus
Universaalsus positiivsus; sallivus ja mõistmine inimkonna suhtes; sotsiaalne õiglus; võrdsus; rahu maailmas; looduse unikaalsus
Headus teiste inimeste heaolu; abivalmidus ja ausus suhetes; andestavus
Konformsus  hoidumine mõtlematustest; kinni pidamine teiste sotsiaalsetest ootustest
Traditsioonid  respekt ja heakskiit kommetele ja traditsioonidele, mis valitsevad antud kultuuris või religioonis
Kaitstus  stabiilsus ja harmoonia ühiskonnas, suhetes ja iseendas; kord

Inimene, kes hindab oluliseks võimu ja jõudu, kaldub omistama ka teistele sama suhtumist (omamoodi projektsioon) ja näeb vaenlasi ka seal, kus neid pole.
Inimene, kes tähtsustab kaitstust, ei taha muutusi, mis võivad ju ka ohtlikud olla.
Teistpidi on üleskutsed aidata hädalisi väga mõistlikud inimeste jaoks, kelle jaoks on headus kui praktiline teis(t)e aitamine väärtuseks, ning mõistlikud ka nende jaoks, kes hindavad oluliseks võrdsust ja õiglust maailmas (universaalsus).

Võiksime mõelda, mis väärtused meie ühiskonnas (perekonnas, koolis) valitsevad.
Kas väärtus, mida enim tähtsustatakse on näiteks võim/jõud, kus tugevam võtab kõik?
Või on see headus, mida juba Aristoteles käsitles kui teisele suunatud head tegu?
Kui oluliseks peetakse kodus, ühiskonnas haritust?
Kelle jaoks on hedonism see, milles peitub elu mõte?
Kuivõrd väärtustatakse ühiskonnas (pere, kool, meedia) erinevusi kui positiivse mõju allikat?
Kuivõrd väärtustatakse ühiskonnas (pere, kool, meedia) traditsioonilist ühetaolisust?

Vastused neile küsimustele viitavad sellele kas me oleme „väljast tulijatele “vastuvõtlikud või tõrjuvad.

„Hirm tekitab vihkamist“.
Osa agressiivsusest, mis debattides ilmneb, tuleneb enesealalhoiu instinktist.
Inimesel on õigus oma hirme väljendada.
Teise poole arvamust arvestav argumenteeritud põhjendus võib aidata liialdavat mõtlemist vähendada.
Tuleb arendada faktipõhist lähenemist nii poolt kui vastu seisukohtade põhjendamisel.
Inimesed, kes on viibinud teistes kultuurides, on enamasti mõistnud, et inimlikkus (hoolivus ja teisega arvestamine) on omane kõigile inimestele rassist ja rahvusest sõltumata.

Väitlus pagulasteemal ei käi mitte selle üle, kui palju kahju paarsada võõrast meile teha suudab, vaid selle üle, millist ühiskonda me enesele soovime.
Kas soovime ainult eestlastele määratud, suletud ühiskonda?
On see tänapäeval üldse võimalik? Maailm, ehk suurem osa sellest, on ju avatud.