Uussisserändajate õppe õiguslikud alused

Uussisserändajate õpet reguleerivad erinevad õigusaktid:

Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord, Vabariigi Valitsuse määrus.

Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord, Haridus- ja Teadusministeeriumi määrus.

Laste Õiguste Konventsioon Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.
Osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et distsipliin koolis vastaks lapse inimväärikusele ja oleks kooskõlas käesoleva konventsiooniga. (Artikkel 28 p 2)
Osalisriigid on jõudnud kokkuleppele, et lapse haridus on suunatud austuse kasvatamisele lapse vanemate, tema oma kultuuriidentiteedi, keele ja väärtuste, tema elukohamaa rahvuslike väärtuste, tema sünnimaa vastu ja teiste, tema omast erinevate kultuuride vastu. (Artikkel 29 p 1)

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus PGS

Põhikooli riiklik õppekava PRÕK (HEV). Kool koostab HEV-õpilasele individuaalse õppekava ja kannab EHIS-sse individuaalse õppekava märke. Kui õpilane asub eesti õppekeelega kooli õppima alates 4. klassist, siis võib ta eesti keelt õppida teise keelena, mitte emakeelena. Uusimmigrant-õpilase vanem võib taotleda loobumist B-võõrkeele õppest (nt selle arvelt võib suurendada õpilase eesti keele tundide arvu). Vajadusel võib suurendada õpilase õppekeele (eesti keele) tundide arvu lubatud maksimaalse õppekoormuse piires. Välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksameid põhikoolis õppinud kuni 3 aastat ning kellele on koostatud eesti keeles individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keel teise keelena eksami sooritada individuaalse IÕK põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Kohaliku omavalitsusüksusega (KOViga) kokkuleppel on võimalik sooritada PK lõpueksamid (nt matemaatika) mõnes muus keeles kui eesti või vene keeles. Eksamimaterjalide tõlkimis- ja hindamiskulud kannab kooli pidaja (KOV).

Põhiseaduse § 37 (õigus eestikeelsele haridusele)

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus VRKS

Välismaalaste seadus VmS

Kuna õigusaktid muutuvad pidevalt, siis tuleb enne nende täitma hakkamist üles otsida hetkel kehtiv redaktsioon.

Allikad ja soovituslikud lisamaterjalid:
Inimõigused (2016). www.humanrights.ee
Mälksoo, L. (2016). “Rändekriis kui õiguslik kriis” PM, 3.09.2016
Pagulasseisundi tuvastamise menetlus ja kriteeriumid www.politsei.ee
Toetus täiendavateks hariduskuludeks koolidele, kuhu saabuvad uussisserändajad ja rahvusvahelise kaitse saanud õpilased (2016/17) www.innove.ee
Uusimmigrant – laps Eesti koolis ja lasteaias. www.meis.ee
Õppekeelest erineva kodukeelega õpilane astub üle kooliläve. Info kooli kohta ja õppekoha valimine.www.innove.ee