Rändega seotud olulised mõisted

Ajutise kaitse saaja on välismaalane, kes on sunnitud eelkõige rahvusvaheliste organisatsioonide üleskutse tulemusena oma päritoluriigist või -piirkonnast lahkuma või on sealt evakueeritud ning kellel seoses olukorraga nimetatud riigis ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt tagasi pöörduda ja kes võib kuuluda rahvusvahelist kaitset reguleerivate sätete reguleerimisalasse ning
1) kes on põgenenud relvakonflikti või püsiva vägivalla piirkonnast;
2) keda ähvardab tõsine oht langeda või kes on langenud inimõiguste süsteemse või üldise rikkumise ohvriks. VRKS § 5 lg 2.

Alaealine – alaealine laps VmS tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks välismaalaste seaduse tähenduses ei loeta isikut, kes on abielus, elab eraldi perekonnas või elab iseseisvat elu.

Alaline elanik välismaalaste seaduse tähenduses on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus.

Eestis ajutine viibimine välismaalaste seaduse tähenduses on välismaalase Eestis viibimine ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta.

Eestis püsiv elamine välismaalaste seaduse tähenduses on Eesti kodaniku või Eesti elamisluba või elamisõigust omava välismaalase Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aasta jooksul.

Eestis töötamine välismaalaste seaduse tähenduses on mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlminud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti.

Haldusmenetlusteovõime. Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha välismaalaste seadusest tulenevaid menetlustoiminguid ja osaleda menetluses iseseisvalt, kui välismaalaste seadus ei sätesta teisiti. § 15

Kolmanda riigi kodanik on välismaalane, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik. VRKS § 2 lg 2

Legaalne sissetulek välismaalaste seaduse tähenduses on seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus, samuti legaalset sissetulekut omavate perekonnaliikmete tagatud ülalpidamine, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

Pagulane on välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. Tagakiusamise hindamisel ei ole oluline, kas välismaalasel reaalselt on käesolevas lõikes nimetatud tagakiusamise alus, vaid üksnes tagakiusamise asjaolu. VRKS § 4 lg 1 Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba (mida pikendatakse 3 aasta kaupa) ja tal on õigus ravikindlustusele ja toetustele samadel alustel Eesti elanikega.

Põgenik on päritoluriigist põgenenud isik olenemata põhjusest, sealhulgas majandusmigrandid.

Rahvusvahelise kaitse taotleja (edaspidi ka taotleja) on välismaalane, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse (edaspidi ka taotlus), mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust. VRKS § 3 lg 1.

Rahvusvahelise kaitse saaja on välismaalane, keda on tunnustatud kas pagulasena või täiendava kaitse saajana või ajutise kaitse saajana ning kellele on antud Eesti elamisluba. Rahvusvahelise kaitse saanud last eristab uussisserändajast vaid see, ta saab keeleõppe lisatoetust SoM-st (tavarände puhul) (EHIS). Siseministeeriumi andmetel on aastatel 1997-2015 Eestilt rahvusvahelist kaitset palunud 821 välismaalast ning rahvusvahelise kaitse saanud 172 inimest (seisuga 31.12.2015).

Saatjata alaealine välismaalane on alla 18-aastane välismaalane, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. VRKS § 6 lg 1.

Tagasipöörduja on välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik või eesti rahvusest inimene ning tema Eestisse elama asunud abikaasa, laps ja vanem.

Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas:
1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise või
2) tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või
3) konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. VRKS § 4 lg 3.
Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba, mida pikendatakse 2 aasta kaupa.

Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel.

Uussisserändajast õpilane (varem uusimmigrant) Euroopa Liidust, aga samuti kolmandatest riikidest saabuvate isikute laps, kes soovib alustada õpinguid Eesti koolis ning kes on Eestis viibinud vähem kui viis aastat ning pole varem Eestis koolis käinud. Tavaliselt vajab tuge kohanemiseks ja õppimiseks, samuti eesti keele kui teise keele õppeks. Nende õppe korraldust ja sisu on kirjeldatud kas kooli õppekavas või õpilasele koostatud IÕKs (EHIS).

Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja ei tohi kuue kuu jooksul alates varjupaigamenetluse või elamisloa taotluse esitamisest Eestis töötada ega ettevõtlusega tegeleda. Varjupaigataotlejate majutamiseks on Eestis kaks majutuskeskust: Vaos ja Vägeval.

Välismaalane – isik, kes ei ole Eesti kodanik välismaalaste seadus teise riigi kodanik või kodakondsuseta isik välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus.

Välisriigi kodanik – isik, kes on mõne teise riigi kodanik ja ei ole Eesti kodanik vt HS § 36.

Õpilane, kelle emakeel ei ole õppekeel – õpilane, kes koduses suhtluses räägib õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema (eestkostja) emakeel.

Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilane: õpilane, kes vajab täiendavat keeleõpet ja täiendavat tuge õpitulemuste saavutamiseks ning kellele on sellest tulenevalt koostatud IÕK (EHIS).

Allikad ja soovituslikud lisamaterjalid:
EV Siseministeerium (2017) Kodakondsus ja ränne. www.siseministeerium.ee
EV Valitsus (2017). Pagulasküsimus. www.valitsus.ee/et/pagulased
Politsei- ja Piirivalveamet (2017). Rahvusvahelise kaitse taotlemine www.politsei.ee