Liitev klass, liitev kool

Probleemilahendusmeetod

Probleem – olukord, mis vajab lahendamist, kuid millele lahendusviise hetkel pole.

Eesmärgi sõnastamine: Mida konkreetsemalt ja „täpsemini mõõdetavalt“, seda parem. Mis on see, millega Sa rahul ei ole ja mis on see, millega Sa rahul oleksid. Võib sõnastada ka vahe-eesmärke lõppeesmärgini jõudmiseks.

NB! Kui eesmärk on seatud, siis tuleks probleem sõnastada küsimuse vormis – Mida teha, et … Kuidas … jms.

Sageli pole probleem „nähtav“, probleemiks peetakse sümptom(eid)it.
Võidakse tajuda probleemi kui paratamatust ja sellega kaasneb passiivsus:

Kui inimene (või grupp) probleemi ei „näe“ aga teine/teised näeb/näevad? Siis tuleb alustada probleemi teadvustamisest.

Kasulik on analüüsida: Kelle probleem see on? Kas see on Sinu probleem? Kas see on ainult Sinu probleem? Kui ei ole, siis kelle probleem see veel on?

On oluline õppida tajuma probleemi kui olukorda, mida saab muuta
Kui mõni probleem pole lahendatav, siis enamasti on see võimalik jagada alaprobleemideks, mis on lahendatavad!

Sageli ei osata näha probleemi „olemust“ kuna ei osata „näha“ eesmärke.

NB! Probleemi lahendamiseks tuleb teadvustada positiivse sisuga eesmärk. MIDA TAHATE SAAVUTADA (MITTE MIDA TAHATE KÕRVALDADA!)

SAGELI NÄEB INIMENE OMA PROBLEEMI SELLES, ET ON MISKI, MIDA TA EI TAHA; nn. „negatiivne eesmärk“
Ma ei taha …..olukorda
„Ma ei taha, et mu laps kakleb!“
Me ei taha et viienda klassi õpilased …


Probleemilahendusmeetodi lühikirjeldus

1) Probleemi määratlemine
2) Eesmärgi sõnastamine
Mida konkreetsemalt ja „täpsemini mõõdetavalt“, seda parem. Võib sõnastada ka vahe eesmärke lõppeesmärgini jõudmiseks.
3) Probleemi sõnastamine küsimuse vormis
4) Tegevuste (toimimisviiside) „välja mõtlemine” (üksi või grupis)

  • Kirjutage ükshaaval üles kõik alternatiivsed tegevused, eesmärgile lähemale viivad. NB! HINNANGUTEST LOOBUMINE – KRIITIKA PUUDUMINE. MIDA ROHKEM ALTERNATIIVE SEDA PAREM. 
  • Leidke iga tegevuse nõrgad ja tugevad küljed. Mida see tegevus kaasa võib tuua? 
  • Andke igale tegevusele hinne (1-10 palli), kus max hinne tähendab eesmärgi saavutamise suurt tõenäosust.
  • Kui pole tegevust, mis saaks kõrget hinnet (5-10) siis alustage uuesti kas eesmärgi sõnastamisest (eesmärk võis olla ebarealistlik) või toimimisviiside väljamõtlemisest. 

5) Valitud meetmete elluviimine: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine.
6) Kontrollimine (hindamine kas meetmed toimisid).