Klassi arengufaasid ja juhtimine

Kujunemisfaasi klassis kohtab tüüpiliselt nii esimese klassi õpilaste puhul kui gümnaasiumi kümnenda klassi õpilaste puhul. Muudes klassides saab kujunemisfaasist rääkida juhul, kui õpilaste koosseis klassis mingil põhjusel sedavõrd muutub, et suur osa õpilastest ei tunne üksteist.

Kujunemisfaasis on esimese klassi õpilased eriti õpetajast sõltuvuses. Neil on uues, võõras situatsioonis raske orienteeruda. Oodatakse, et õpetaja ütleb ette, mida ja kuidas teha. Jälgitakse, kuidas teised käituvad. Toimub enesele koha, pinginaabri, kaaslase otsimine. Selleks valitakse mõni juba tuttav õpilane, või see, kes tundub sobivat, või see, kes ette satub.

Algastme õpilased vajavad klassi kujunemisfaasis toetavat “head, kuid nõudlikku ema/isa tüüpi” õpetajat, juhtiva stiiliga õpetajat. Õpetaja tunnustab ja kiidab, aga kutsub ka vajadust mööda korrale. Õpetaja on siin tavaliselt õpilastele autoriteet ning seetõttu kuulatakse teda hoolikalt. Nii saab õpetaja üsna hõlpsasti rääkida lastele, et klassiruum on põhiliselt koht õppimiseks, ja kuigi igal õpilasel on oma huvid ja eesmärgid, on klassi jaoks tervikuna kõige tähtsam ühine eesmärk – õppida ja saada targemaks.

Juhtiva stiili kasutamine klassi kujunemisfaasis gümnaasiumi astmes peaks aga olema minimaalne (kui seda üldse vaja on) ning valitsema peaks hoopis demokraatliku stiili kasutamine. On väga tähtis, et klassi kujunemisfaasis arutatakse õpetaja eestvedamisel läbi ja töötatakse koos välja reeglid (normid), mida tuleb täita. Õpetaja loob õpilastele võimalusi oma arvamuste ja mõtete väljendamiseks ning püüdleb selle poole, et õpilased mõistaksid arutelude kaudu (mida õpetaja vajadust mööda suunab) reeglite olemust ja vajalikkust, kui koos on grupp inimesi. Õpetaja püüab saavutada, et arutelude tulemusena jõutaks arusaamiseni: reeglid ja printsiibid on klassis olulised mitte õpetaja jaoks, vaid selleks, et õpilastel oleks parem meeldivas keskkonnas õppida. Arutelu(de) järel formuleeritakse täpsed ja arusaadavad reeglid ning printsiibid, kusjuures osa reegleid võiks olla väljendatud ka „väärtuste keeles“, näiteks teiste respekteerimine (austamine) käitumises, toetuse pakkumine teisele, kui kaaslane vajab abi jne. Õpetaja soovitavad juhtimisstiilid klassi kujunemisfaasis on: juhtiv stiil (seda küll enamasti algastme ja ka põhikooli õpilaste puhul), demokraatlik stiil, arendav stiil ja liitev stiil.

Kujunemisfaasile järgneb alati konfliktifaas. Konflikt tähendab vastuolu ja selles grupi arengufaasis ilmnevad erinevad vastuolud. See, kuidas vastuolud esile tulevad (kuidas vastuolude puhul käitutakse), sõltub õpilaste lastetoast selles klassis ja õpilaste vanusest.

Klassi konfliktifaasis toimuv sõltub suuresti asjaolust, kuivõrd õpilased on õppinud oma käitumist kontrollima, teistega arvestama ja sotsiaalselt heakskiidetud vormis probleeme lahendama. Mida rohkem on klassis niisuguseid õpilasi, kes seda kõike ei oska, seda raskem ja pikem on konfliktifaas. Näiteks mõnd käitumisprobleemidega erikooli õpilaste klassi vaadeldes saab täheldada eriti tormilist (agressiivset käitumist sisaldavat) konfliktifaasi, mis võib olla ka püsiv (konfliktifaasi arengupeetus). Mõnes nn eliitkooli tugeva õpimotivatsiooniga klassis aga võidakse konfliktifaas läbida suhteliselt märkamatult.

Rääkides konfliktidest kui vastuoludest klassiruumis, tuleb osata neid näha ja nende olemust mõista. Klassis võib esineda väärtuskonflikte, kus mõni õpilane keelab teisele tema väärtusi või sunnib omi väärtusi peale. nNäiteks algklassides ”tapeldakse” tihti selle pärast, mis on parem automark, amet, jms. Võib esineda vajaduskonflikte, kus õpilane takistab teisele tolle vajaduste rahuldamist. Võib esineda eesmärgikonflikte, kus takistatakse üksteise eesmärkide saavutamist. Ja lõpuks võib esineda õiguste konflikte, kus üks õpilane rikub teise õigusi (näiteks õigus sellele, et sind ei alandata, isikupuutumatusele, omandile jms).

Klassi kujunemisfaasis ilmnema hakanud õpilaste tüüpilised rollid – juht, võimutahtja, ründaja, eksitaja, toetaja, koostöötaja, kõrvalehoidja – ilmnevad nüüd täies selguses. Ründaja ründab kaasõpilasi ja/või õpetajat kriitiliste, sageli halvustavate märkustega. Võimutahtja püüab teisi endale allutada. Eksitaja „paneb kildu“ vms. Võimu liidriks võib pürgida mitu õpilast. Vahel nad otsivad endale sõpru/pooldajaid ja kui leiavad, siis tekib mitu gruppi, kes omavahel vaenutsevad. Sellised grupid kas omavahel demonstratiivselt üldse ei lävi või tülitsevad pidevalt. Vahel on norimise põhjus vaid see, et õpilane kuulub „valesse gruppi“. Mõnikord vastandab mõni niisugune grupp klassis end ka kogu klassile ja/või õpetajale. Enamasti vastandatakse siis end ka klassi eesmärgile a`la „Te olete lollid, et tuubite!“ ja püütakse kogu klassi enesele allutada.

Klassi konfliktifaasis esinevad sageli lahkarvamused, solvumised, vaidlused, tülid. Omavahelised suhted võivad olla nii paariti, vastastikku kui grupiti vaenulikud ja võib toimuda pidev pinge üles kruvimine. Mõni õpilane või mitu õpilast koos võib tegeleda „enda lõbustamisega“ kedagi kiusates. Kiusatakse neid, kes „erinevad“ – kiusatav võib olla näiteks erinev tarkuse poolest (õpib paremini). Kiusaja(te)le ei meeldi sageli, et keegi temast milleski parem on. Kiusatav võib olla näiteks kartlik ja tagasihoidlik. Kiusaja(te)le on mugav kiusata seda, kes vastu ei hakka. Kiusatakse näiteks neid, kes on hüperaktiivsuse ilmingutega, hüsteerilise käitumisega. Kiusaja(te)le meeldib provotseerida teise äkilisi reaktsioone, sest siis „saab nalja“. Kiusamine võib olla õpetaja(te) eest varjatud, kuid kiusamise üksikud märgid paistavad ikkagi silma. Kas aga õpetaja tahab neid märke näha? Õpetaja eetilise käitumise hulka kuulub õpilas(t)e kaitsmine vägivalla eest. Õpetaja, kes „ei näe“ kiusamiskäitumist, ei sobi õpetajaks.

Kohanemisfaas saabub, kui konfliktifaas on läbitud. Õpilased on omandanud klassis kui grupis käitumise reeglid ning täidavad neid. Klassi peamine eesmärk – õppimine – on küll teadvustunud, kuid mitte sel määral, et õpilased selle esiplaanile seaks.

Õpilased hakkavad juba tundma klassi „meie klassina“ ja hoiavad kokku. Kui konfliktifaasis olid vaenutsevad grupid, siis nüüd on õpitud üksteist vähemalt taluma. Kuigi tahetakse (julgetakse) mõnele õpilasele, kes õppimist segab või ilmutab agressiivsust, öelda, et see ei sobi ja vahel öeldakse ka, ei tee klass tervikuna seda siiski. Kohanemisfaasis suudab klass aga juba mitmeid konflikte ilma õpetaja abita (või algklassides õpetaja abiga) lahendada. Samal ajal võib mõni vana tüli uuesti üles kerkida ja kui õpetaja seda „ei näe“, võib klass konfliktifaasi tagasi langeda. Samuti on kohanemisfaasis klass väga tundlik nn uute tulijate suhtes. Kui sellel klassi arengu perioodil lisandub klassi mõni käitumisprobleemidega õpilane, siis võib klass jälle konfliktifaasi tagasi langeda.

Kohanemisfaasis oleva klassi puhul on õpetajal soovitav kasutada palju demokraatlikku juhtimisstiili – kuulab õpilaste arvamusi ja mõtteid; loob usalduslikku õhkkonda; püüdleb selle poole, et õpilased mõistaksid reeglite olemust ja saaksid otsustamisel kaasa rääkida). Algklassides ja põhikoolis on vahetevahel vajalik ka juhtiva stiili kasutamine ja seda just kiusamiskäitumise või mingi muu agressiivse käitumise ilmnemise korral. Mõni väga erandlik olukord nõuab ka sundivat stiili. Mõnikord on tarvis kasutada liitvat stiili. Arendav stiil on ka selles arengufaasis (nagu igas faasis) vajalik.

Klassi tööfaasis on kõrge õpimotivatsioon (mõistetakse eesmärke, miks klassis ollakse). Iga klass ei jõuagi tööfaasi. Tööfaasis klassis võib olla üksikuid õpilasi, kes ei taha õppida-areneda, kuid üldine mentaliteet klassis on õppimise väärtustamine. Kui ongi arusaamatusi ja ajutisi tülisid, siis nendega saadakse hakkama. Valitseb „meie“ tunne. Seda seisundit iseloomustavateks sõnadeks on sõbralikkus ja üksteisega arvestamine. Kuna klassi eesmärk – õppida, areneda – on teadvustatud ja tähtsustatud, siis õpilased klassi tööfaasis tavaliselt toetavad ja aitavad üksteist.

Kui klass on tööfaasis, siis üksikute õpilaste lahkumine või lisandumine klassi tööfaasi tavaliselt ei muuda. Tööfaasis klass reageerib iga kiusamisjuhtumi puhul ja asub kiusatavat kaitsma. Nii leiab kiusaja end vastastikku terve klassiga, kes pöördub vajaduse korral ka õpetaja või kooli juhtkonna poole. Näiteks ühes neljandas klassis oli klass üksmeelselt poisi vastu, kes rikkus korda ja kiusas pidevalt endast nõrgemaid. Kui klassijuhatajale rääkimine ei andnud tulemusi, läks klassi nn delegatsioon kooli õppealajuhataja juurde nõudmisega, et see õpilane nende klassist kõrvaldataks.

Kui konfliktifaasis on mõned vaenutsevad õpilaste grupid ja kohanemisfaasis nendesse kuuluvad õpilased on õppinud üksteist taluma, siis klassi tööfaasis tunnevad grupid/sõpruskonnad end „meie klassis“ olevatena ja ei vaenutse.

Kui mõned grupiteoreetikud on esitanud viiefaasilise grupiarengu mudeli ja viiendaks arengufaasiks on nimetatud koostööfaasi, siis neljafaasilises arengumudelis on ka koostöö. Koostöö ei tähenda siin mitte ainult õpilaste üksmeelset omavahelist koostegutsemist ühiste projektide, ülesannete täitmisel, vaid ka klassivälist tegevust. Õpilased otsivad sageli võimalusi ennast arendada väljaspool klassi ja kaasavad võimalust mööda ka teisi sama kooli õpilasi.

Tööfaasis oleva klassi puhul on õpetajal soovitav kasutada palju demokraatlikku juhtimisstiili (kuulab õpilaste arvamusi ja mõtteid; loob usalduslikku õhkkonda; püüdleb selle poole, et õpilased mõistaksid reeglite olemust ja saaksid kaasa rääkida otsustamisel). Algklassides ja põhikoolis on vajalik jätkuvalt ka juhtiva stiili kasutamine. Arendav stiil on ka selles arengufaasis õpetajale vajalik nagu kõigis faasides, kuigi seda on siin sageli vähem tarvis.

Muidugi täidab klassijuhataja/õpetaja klassi tööfaasis nelja juhtimisfunktsiooni (planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine), selleks et saavutada klassi kui grupi põhieesmärki – õpilaste õppimist ja arengut