Juhtimisest

• Organisatsiooni juht. Vaid sundivat juhtimisstiili kasutav juht nõuab järeleandlikkust ja pidevat enesega nõustumist. Juht otsustab ise. Initsiatiiv pole soositud. Töötajate vastutustunne on minimaalne. Sellist juhtimisstiili iseloomustab kõige paremini lause “Mina otsustan. Tee nagu kästud.” On leitud, et sundiv juhtimisstiil toob edu kriisisituatsioonides, pöördeliste muudatuste tegemisel, probleemsete alluvatega suhtlemisel. Sundiva stiili mõju tööõhkkonnale on negatiivne.
• Õpetaja. Vaid sundivat juhtimisstiili kasutav õpetaja juhindub uskumusest ”Asjad käivad nii, nagu mina ütlen!” Niisugune õpetaja ei kuule (ei tähtsusta) õpilaste arvamusi. Sundiva stiiliga õpetaja ei anna õpilastele valikuid ega kaasa õpilasi otsustamisse. Sundiv stiil raskendab õpetaja ja õpilaste vastastikust heade suhete teket ja mõjutab selle kaudu negatiivselt õpimotivatsiooni. Õpetaja sundiv stiil takistab õpilaste omavahelist koostööd, kuigi seda stiili kasutav õpetaja usub sageli, et koostööd saab sundida tegema. Sundiv stiil vähendab õpilaste initsiatiivi/aktiivsust probleemide lahendamisel ja takistab vastutustunde teket õpilastel. Õpilane õpib, kuna kästakse, mitte kuna talle meeldib või ta tahab. Sundiv stiil tekitab õpilastes õpitud abitust.

• Organisatsiooni juht. Vaid ülinõudlikku stiili kasutav juht kehtestab erakordselt kõrged toimetulekustandardid ja juhindub nendest ka ise. Asju tuleb teha kiiremini ja paremini. Juhtnöörid võivad juhi peas küll selgelt olemas olla, kuid tavaliselt ta neid alluvatele ei esita, sest ootab, et inimesed ise teaks, mida nad peavad tegema. Töö muutub sageli äraarvamiseks, mida juht võiks tahta. Töötajad teavad, et kui nad ei tule pidevalt hästi toime, siis nad võidakse kohe välja vahetada. Töötajad tajuvad ka, et tegelikult juht neid ei usalda ja nende initsiatiivi ei vaja. Sellist juhtimisstiili iseloomustav lause on: “Tee täpselt nagu mina.” Stiil toob edu, kui on vaja kiireid tulemusi kõrgelt motiveeritud ja kompetentselt meeskonnalt. Ülinõudliku juhtimisstiili mõju tööõhkkonnale on negatiivne.
• Õpetaja. Vaid ülinõudlikku juhtimisstiili kasutav õpetaja juhindub uskumusest ”Iga minu korraldust ja ülesannet tuleb täita täpselt nii, nagu ma ütlen.” Kuna selline õpetaja on sageli ülinõudlik ka enese suhtes, siis ta õpilastele armu ei anna ja nõuab kõiges maksimaalseid tulemusi. Ülinõudlik õpetaja usub sageli, et tema teab kõige paremini kõiki maailma asju ja ta võib pidada pikki monolooge, kus pole kohta teistsugusele arvamusele. Kui eespool märgiti, et sundiv stiil vähendab õpilaste aktiivsust probleemide lahendamisel, siis ülinõudliku stiiliga õpetaja surub igasuguse õpilaste initsiatiivi/aktiivsuse täielikult maha. Ülinõudliku õpetaja jaoks pole ei õpetaja koostöö õpilastega ega õpilaste omavaheline koostöö tähtis. Kui ta tahab mingil põhjusel, et õpilased teeksid koostööd, siis tuleb koostööd teha täpselt tema juhtnööride järgi. Ülinõudliku juhtimisstiiliga õpetaja teeb oma käitumisega klassist õpitud abituse kasvulava, millest väljuv õpilane ootab pidevalt, et talle näidatakse ette, mida täpselt ja kuidas tuleb teha.

• Organisatsiooni juht. Juhtivat stiili saab kõige paremini iseloomustada sõnadega “hea, kuid karm isa” (või “hea, kuid karm ema”, kui on tegemist naisjuhiga). Selline isa/ema on nõudlik, direktiivne ja vahel karm, kuid ta armastab oma lapsi ja näitab seda ka välja. Ta toetab ja aitab. Seda stiili kasutav juht mobiliseerib inimesi püüdlema kindla visiooni poole. Tema juhtimisstiili iseloomustab lause “Tulge minuga, mina tean, kuhu minna.” Selle juhi puhul on nii töö tasustamise kui edu kriteeriumid kõigile selged. Stiil toob edu, kui muudatused nõuavad uut vaatekohta või kui on vajalik selgelt ja kindlalt juhtida. Niisuguse stiiliga juht annab töötajatele mõningat vabadust uuenduste, eksperimentide ja kaalutletud riskide osas. Ta paneb küll ise paika lõppeesmärgi, kuid jätab inimestele küllalt palju tegevusruumi sinna jõudmiseks. Niisuguse juhtimisstiili mõju tööõhkkonnale on sageli tugevalt positiivne. Selle stiili miinuseks on tema valdava esinemise korral on organisatsiooni/grupi liikmete iseotsustamise (loovuse) ning aktiivsuse vähenemine.
• Õpetaja. Õpetaja, kes kasutab juhtivat stiili, mõjub õpilastele lapsevanemana, kes hoolib, aga ka nõuab ja karistab. Õpetaja uskumus, kes seda stiili valdavalt kasutab, kõlab: ”Õpilased, te olete minu lapsed!”
  NB! Lasteaias ja esimestes klassides on juhtiva stiili sage kasutamine enamasti õigustatud, kuna see aitab lapsel kohaneda koolikeskkonnaga. Mida vanemaks õpilased aga saavad, seda rohkem hakkab ilmnema õpetaja juhtiva stiili kui autoritaarse stiili negatiivne mõju õpilaste vastutustunde arengule.
  Probleemid on siin samad, mis sundiva või ülinõudliku stiili korral – õpilaste initsiatiivi/aktiivsust probleemide lahendamisel pärsitakse. Kujundlikult saab juhtivat stiili kasutava õpetaja olukorda võrrelda lapsevanemate olukorraga, kelle ülesanne on valmistada last eluks ette, ja teataval ajal, kui laps on saanud täiskasvanuks, laps lahti lasta, et too ise läheks oma teed. Vanemad, kes seda ei oska, püüavad lapse elu kontrollida ka siis, kui too on täiskasvanu. Põhikoolis ja gümnaasiumis mõjub õpetaja(te) valdav juhtiv stiil sellega analoogiliselt – õpetaja püüab liigselt õpilasi oma kontrolli all hoida ning seetõttu ei valmista ta neid ette ühiskonna jaoks, kus oodatakse mitte passiivset kuulekust, vaid aktiivsust ja koostööd.

• Organisatsiooni juht. Demokraatlikku juhtimisstiili iseloomustab juhi huvi inimeste arvamuse vastu. Demokraatlikku stiili iseloomustav lause on: “Mida teie arvate?” Kui sellist stiili kasutab juht, tunnevad alluvad, et ka nende arvamusest sõltub midagi. Ja sõltub ka. Sageli on inimestel võimalik osaleda otsustamisel. Demokraatliku juhtimisstiili kindlaks tunnuseks on nn hääletamise kasutamine mingilgi määral. Oluline on siin märkida, et demokraatlik juhtimisstiil ei välista juhi ainuotsustamist. Ei ole nii, et iga viimanegi pisiasi otsustatakse koos. Demokraatliku stiiliga juht kulutab aga aega, et kuulata inimeste arvamusi ja mõtteid. Ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Demokraatliku stiili kasutamisel on positiivne mõju koostöö tekkele/paranemisele. See juhtimisstiil toob eriti edu, kui on vaja saavutada ühistele seisukohtadele jõudmine ja/või on väärtuslike töötajate panustamine. Demokraatliku juhtimisstiili mõju tööõhkkonnale on positiivne.
• Õpetaja. Õpetaja demokraatliku juhtimisstiili iseloomustab õpetaja huvi õpilaste arvamuste vastu. Demokraatlikku stiili iseloomustavad õpetaja laused on: “Mida teie sellest arvate? ja ”Mida tuleks teha?” Õpilased tunnevad, et nende arvamus on õpetajale tähtis ja õpetaja arvestab sellega. Demokraatliku juhtimisstiili kasutav õpetaja annab aruteludes ”ohjad õpilaste kätte”, lastes neil endil probleemidele lahendusi otsida. Demokraatliku stiiliga õpetaja soodustab õpilaste initsiatiivi ning loovust ja innustab õpilasi. Sellise stiiliga õpetaja hindab õpilaste omavahelist koostööd ja ergutab seda.
  NB! Demokraatliku juhtimisstiili kasutamine peaks vastavalt õpilaste vanuse suurenemisele pidevalt kasvama. Kui me tahame, et meie lastest/õpilastest kasvaksid demokraatlikku ühiskonda sobivad kodanikud – aktiivsed, loovad ja koostööd tegevad –siis tuleb neid selleks praktilise eeskuju najal ette valmistada. Seepärast on juba lasteaias ja esimestes klassides vajalik, et õpetaja kasutaks aeg-ajalt ka demokraatlikku juhtimisstiili, küsides laste arvamusi, tekitada arutelusid ja kasutada vahel otsustamisel ka hääletamist.
  Põhikoolist gümnaasiumini peaks õpetaja pidevalt suurendama demokraatliku juhtimisstiili osa teiste juhtimisstiilide hulgas. Ka demokraatlikke otsustamisviise, nagu hääletamine või konsensusele jõudmine tuleb õpilastele sagedasti võimaldada. 
  NB! Klassijuhataja hädavajalik ”tööriist” on demokraatlik juhtimisstiil. Probleemidele, mis klassis kui grupis ilmnevad, peaksid õpilased ise leidma lahenduse. Õpetaja ei saa sunniga enamikku klassi kui grupi probleemidest lahendada, ta võib vaid probleemid ”peitu ajada”. Demokraatlik stiil loob parema võimaluse grupi aktiivsuseks, loovuseks ja arenguks (et jõuda tööfaasi). Autokraatliku stiili häda – „üks“ ei näe mis grupis tegelikult toimub. Grupi liikmete mõju on alati suurem. Erandiks väikesed lapsed – siin on juhi „tahe“ oluline aga isegi siin saavad lapsed vahel ise otsustada.

Mõned tüüpilised põhjused, miks hinnatakse autokraatlikku juhtimisstiili paremaks demokraatlikust stiilist:

• Usutakse, et see stiil tähendab, et kõik tuleb koos otsustada. See pole nii. Demokraatliku stiiliga juht kasutab vajadusel ainuotsustamist nagu teiste stiilide kasutajagi, kuid ta kuulab ära, laseb vajadusel arutada ja hääletada „tal on nn lahtiste uste poliitika – sa võid tema juurde minna arutama kartmata, et ta sinusse halvasti suhtub. 
• Usutakse, et kui kuulata alluvate arvamusi, siis „nad istuvad pähe“, selle taga on ekslik arusaam, et juhtimine tähendab valitsemist.
• Juhi isiksus määrab võimutsemist – soov teistest üle olla ja enese tähtsust rõhutada. Vahel „isiksuse kõveruse“ realiseerimine alluvate peal – teiste mõnitamine ja alandamine saamaks rahulolu tunnet (psühhopaatia jooned)

• Organisatsiooni juht. Liitvat juhtimisstiili nimetatakse ka ühendavaks stiiliks. Nagu stiili nimetusest paistab, tähtsustab seda kasutav juht üle kõige töötajate kohesiivsust (kokkukuuluvust). Seda juhtimisstiili iseloomustav lause on “Saame omavahel hästi läbi”, aga ka ”Inimesed on organisatsioonile olulised.” Liitvat stiili kasutav juht aitab kaasa sellele, et inimesed õpiksid üksteist paremini tundma. Talle on tähtis luua ühtekuuluvustunne, ta korraldab üritusi ja koosviibimisi ning loob töötajatega isiklikke kontakte. Ta tunnustab, tasustab ja annab palju tagasisidet.
  Ühendav stiil toob eriti edu organisatsioonis esinevate vastuolude puhul või kui on vaja motiveerida inimesi stressiolukorras. Juht, kes valdavalt seda stiili kasutab, annab töötajatele palju vabadust ise otsustada, kuidas oma tööd kõige efektiivsemalt teha. On leitud, et valdavalt liitvat stiili kasutavad juhid annavad harva konstruktiivseid nõuandeid, mida aga mõned töötajad siiski vajavad. Ka võib selle stiili pideval kasutamisel tekkida olukord, kus mõned töötajad arvavad, et polegi tarvis eriti pingutada. Inimesi ühendava juhtimisstiili mõju tööõhkkonnale on positiivne.
• Õpetaja. Vajadust mööda liitva juhtimisstiili kasutamine on eriti oluline klassijuhatajale. Selleks et klass kui grupp saaks areneda (klassi kui grupi arengufaase vaatleme järgnevas peatükis), on vajalik, et õpilased õpiksid üksteist tundma. Klassi ühtekuuluvustunne aitab teha koostööd ja probleeme lahendada. Liitvat juhtimisstiili kasutav õpetaja organiseerib klassi ühisüritusi (peod, väljasõidud, ekskursioonid, jms) selliselt, et need aitaksid klassi liita. Liitva stiiliga õpetaja püüab suhelda õpilastega ka individuaalselt silmast-silma, et mõista, kuidas õpilast paremini klassi kui grupiga liita. Liitva stiili kasutamisel pöörab õpetaja erilist tähelepanu sellele, et ühelegi õpilastest liiga ei tehtaks. Kiusamiskäitumise ilmnemise puhul püüab ta jõuda koos klassiga niikaugele, et õpilased kaitseksid üksteist. Sel juhul ei pääse üksik kiusaja mõjule. Liitva stiiliga õpetaja teab, et kiusamiskäitumise ”kõige suurem sõber” on kaasõpilaste ükskõiksus ja/või õpilaste distantseerumine kiusatavast või kiusamisjuhtumitest. Liitvat juhtimisstiili kasutav õpetaja püüab selle poole, et iga õpilane tunnetaks oma olulisust klassis. Mitte nii, et keegi ei pane tähelegi, kas sa oled kohal või mitte.

• Organisatsiooni juht. Arendava juhtimisstiili kasutamisel aitab juht töötajatel leida oma tugevad ning nõrgad küljed ja pöörab siis erilist tähelepanu inimeste enesearendamisele. Arendav juht julgustab töötajaid seadma endale arengueesmärke ja aitab neil koostada plaane eesmärkide saavutamiseks. Arendav juht instrueerib töötajaid üksikasjalikult ning annab ohtrasti tagasisidet. Ta on suurepärane delegeerija ja ta annab töötajatele sageli vastutusrikkaid ülesandeid. Juhi jaoks, kes seda juhtimisstiili teistest stiilidest tähtsamaks peab, on tähtis organisatsiooni, meeskonna tulevik ja selle nimel on ta nõus taluma viivitust, mida nõuab enesearendamine ja harjutamine. Niisugust juhtimisstiili iseloomustav lause on “Proovi seda” ja „Proovi teistmoodi.” Arendav stiil toob edu, kui on tarvis arendada ja õpetada töötajaid või orienteeruda pikaajalisematele eesmärkidele. Kui aga töötajad ei soovi õppida midagi uut ja ennast arendada, siis see stiil erilist edu ei too. Arendava juhtimisstiili mõju tööõhkkonnale on positiivne.
• Õpetaja. Õpetaja ametirolli juurde kuulub õpilastele tingimuste loomine arenguks ja õppimiseks. Seega on arendav juhtimisstiil õpetaja juhtimiskäitumise hulka loomulikult kuuluv. Õpetaja, kes arendavat juhtimisstiili ei kasuta, näiteks rakendab ainult sundivat või ülinõudlikku juhtimisstiili, ei mõista, et õpilase arendamine peaks lähtuma nii õpilase individuaalsusest kui õpilase huvidest.  Arendava juhtimisstiiliga õpetaja paneb vastutuse õpilase arengu eest õpilasele endale. Sageli on arendavat stiili kasutav õpetaja oskuslik motiveerija. Sundivat juhtimisstiili kasutav õpetaja püüab ka õpilast arendada, kuid ta teeb seda jõumeetodil, sunni kaudu ja igaüks teab, kui ebameeldiv on, kui sind sunnitakse.