Liitva klassi/kooli arendamisprintsiibid

Joonis 2. Liitva klassi/kooli arendamisprintsiibid (H. Krips, 2017)

1) Adekvaatne juhtimine – kaasav, demokraatlik juhtimisstiil õpetajatel ja koolijuhtidel. Õpetajad/juhid koos püüavad kaasata õpilasi selleks, et teadvustuks „õppimine ja areng on kõige tähtsam“. Meetmete loomine – nende arendamine.

2) Õpetajad/juhid koos püüavad kaasata õpetajaid/õpilasi selleks, et kooliväärtus sallivus, muutuks koolis käitumisnormiks. Sallivus nii uussisserändajate kui muu mitmekesisuse suhtes. Meetmete loomine – nende arendamine.

3) Kõik panustavad – juhtkond ja õpetajad ja tugiteenuste osutajad ja lapsevanemad ja õpilased, ja omavalitsus) – koostöö. Haarata inimesi kaasa arenduse juhtimismeeskonda – see omakorda oma liikmete kaudu haarab kaasa teisi. Meetmete loomine – nende arendamine.

Arenduse juhtmeeskonnal tuleb sõnastada eesmärgid ja vajadusel alaeesmärgid. Näiteks eesmärk oleks meie koolis väärtuse sallivus praktiline tähtsustamine. Alaeesmärgid võivad olla – a) saavutada väärtuse sallivus tähtsustumine esimeses ja teises klassis; b) saavutada väärtuse sallivus tähtsustumine põhikooli vanemas astmes jne. Kui praktikas sellega tegelema hakata, siis selgub, et ka siin toimub „jagunemine“ – sallivus teistsuguse usu suhtes, väärtuste suhtes jne. Selgub, et sallivusega on seotud see, kuidas me omavahel räägime, oma seisukohti selgitame. Selgub, et on tarvis õpetada õpilastele suhtlemisoskusi (põhjendamist, toimetulekut demagoogiaga, konfliktidega toimetuleku viise jms). Õpetajad võivad vajada konfliktide vahendamise ja/või lepitamise oskusi. Arutelul võib tekkida küsimus kuidas? Siin saab kasutada probleemilahendusmeetodit ja rühmatööna otsida näiteks vastust küsimusele „Mida teha, et väärtus „sallivus“ muutuks käitumisnormiks?“ Tulemusena saadakse meetmed, mida ellu viia. Meetmete elluviimise plaani tuleb realiseerida (juhtida) ja arendada. Selleks on soovituslik kasutada Demingi ratast.

Demingi ratas (William Edwards Deming, 1900–1993) koosneb neljast etapist: 1) planeeri (plan) määratle mida….. ja kuidas; 2) teosta (do); 3) kontrolli/uuri (check) tulemusi: 4) korrigeeri (act) – meetmed parendamiseks.

Arendustegevuse praktikas (aga ka juba planeerimisel/arutamisel) ilmneb tavaliselt mõni kitsaskoht, mida Eliyahu M Goldratt on nimetanud „pudelikaelaks“. „Pudelikaela“ ilmnemisel saab kasutada probleemilahendusmeetodit, kaasates õpetajaid, õpilasi, õpilaste vanemaid ja vajadusel omavalitsuse töötajaid.

Saavutada kiusamisvaba kool peab olema üks alaeesmärkidest liitva klassi-kooli saavutamiseks.
„Kui klass (kool) pole ühele turvaline, siis pole ta seda kellelegi“. Õpetajad teavad, kuidas kiusamise puhul toimida. Koolis on meetmete süsteem kiusamisega tegelemiseks ja selle ennetamiseks. Klass hoiab kokku ja ei luba kiusamist. Näiteks: Positiivse käitumise toetamine koolis (PKTK) (School-wide Positive Behavior Support SWPBS, vt Robert G. Powell, Dana L. Powell Classroom Communication and Diversity: Enhancing Instructional Practice. Routledge, 2016; Dunlap, K., Goodman, S., McEvoy, C., & Paris, F. (2010). School-wide positive behavioral interventions and supports: Implementation guide. Lansing, MI: Michigan Department of Education).

Õpilaste positiivne käitumine põhineb väärtustel, mida kool propageerib. Need on PKTK meetmete aluseks. PKTK-st on räägitud Krips, Siivelt, Rajasalu (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega.

Kuidas saavutada koos tegutsemist? Koostöö eeldused:
ÜHINE EESMÄRK (Selle teadvustamine)
MOTIVEERITUS (Iga grupi liikme huvitatus)
INFO LIIKUMINE (Mis toimub, mida tehakse, nii positiivne kui negatiivne tagasiside)
KOKKUHOIDMINE („Meie tunne“ – kohesiivsus)
OSKUSLIK JUHTIMINE – NB! Kõige olulisem, et „saada“ klassid/kool tööfaasi

Üks arendustegevuse tõenäolistest probleemidest on seotud motiveeritusega. Mida teha, et õpilased tahaks… Mida teha, et õpetajad tahaks …

Informatsiooni liikumine. Kuidas (milliste) suhtluskanalite kaudu infot levitada, tagasisidet saada jms