Kes oli J. M. R. Lenz?

J.M.R. Lenz on rahvusvaheliselt tuntuim Tartuga seotud kirjanik. Ta on saksa kirjandusuuenduse eestvedaja, tormi ja tungi liikumise keskne teoreetik, kirjanik, kes kirjutas nii luulet, näidendeid kui ka jutustusi ja astus üles kriitikuna. Jäänud oma eluajal küll teiste saksa suurmeeste, eriti oma sõbra ja mõttekaaslase Johann Wolfgang Goethe varju, on hilisemad sajandid olnud Lenzi vastu palju heldemad. Tema kõige suurem austaja 20. sajandil oli Bertold Brecht, kes tõi uuesti lavale Lenzi kuulsaima näidendi „Koduõpetaja“. Tänaseks on Lenzi-uurimus Saksamaal hoomamatu, on ilmunud põhjalikke käsitlusi nii tema luulest, proosast, näidenditest, draamateooriast, kriitikast, kuid veelgi enam tema vaadetest ja isiksusest. Talle on antud Saksa kirjandusloos vääriline koht. Eesti kirjandusloos, samuti oma kodulinnas Tartus on Lenz siiski liiga vähe tuntud.

J.M.R. Lenz sündis 23. (vkj 12.) jaanuaril 1751 Cesvaines (Seßwegen) Liivimaal, kuid kui isa Christian David Lenz, hilisem Liivimaa võrgem vaimulik ehk superintendent, sai 1759. aastal Tartu Jaani kiriku pastoriks, kolis perekond Tartusse. Tartus käis J.M.R. Lenz koolis ja hakkas siinsete haritlaste Jaani kiriku eesti koguduse pastor Theodor Oldekopi, Tartu linnakooli rektori Johann Martin Hehni ning juristi ja ajaloolase Friedrich Konrad Gadebuschi innustusel luuletama. Tartust siirdus Lenz 1768. aastal teoloogiat õppima Königsbergi ülikooli, kus tema lemmikõppejõuks oli Immanuel Kant, kellele innustunud tudeng Lenz kirjutas pühenduseks oodi. Königsbergist reisis Lenz Strasbourgi, kus tutvus Liivimaalt sinna silmi ravima läinud Johann Gottfried Herderi ja juurat õppima läinud Johann Wolfgang Goethega. See oli sõpruskond, kes suunas edaspidi kogu saksa kirjandust. Lenz andis saksa kirjanduse uuendusse palju, kuid ei suutnud siiski end selles konkurentsis pikemaajaliselt kehtestada. Pärast (ebaõnnestunud) kirjanikukarjääri Saksamaal ja vaimse tervise nõrgenedes tuli Lenz tagasi koju Tartusse, üritades siin leida teenistust, kuid siirdus seejärel Venemaale, suhtles nii Peterburi kui ka Moskva kirjandusringkondades ja suri 3. või 4. juunil (vkj 23. või 24. mail) 1792. aastal Moskvas. Pikema eluloo ja digiteeritud teostega saab tutvuda Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus.

Eestis toimus 2001. aastal Eesti Goethe-Seltsi algatusel rahvusvaheline Balti kirjakultuuri sümpoosion „Mässu mudelid“, mis oli pühendatud kahele Liivimaa geeniusele, J.M.R. Lenzile ja K. J. Petersonile. Sellest konverentsist kasvas välja ajakirja Triangulum Lenzile pühendatud erinumber
saksakeelsete teadusartiklitega, kuid samuti Lenzi teoste eestikeelne tõlkekogu “Lenz. J.M.R.L.” Vahur Aabramsi toimetusel (Eesti Goethe Selts / Huma, 2003).

Nüüd on aeg Lenzi taas meelde tuletada. Sel sügisel korraldab Tartu Ülikool koos Eesti Goethe-Seltsi ja Potsdami ülikooliga taas Balti kirjakultuuri sümpoosioni “Lenz ja Liivimaa” J.M.R. Lenzi liivimaiste suhete uurimiseks. Rahvusvahelisel konverentsil osalevad teadlased Lätist, Saksamaalt ning Eestist. Täpsema programmiga saab tutvuda siin. Sümpoosioni töökeeleks on saksa keel.

 

 

Korraldajate nimel

Liina Lukas, võrdleva kirjandusteaduse professor (liina.lukas@ut.ee)

Reet Bender, germanistika professor (reet.bender@ut.ee)

Marko Pajević, Euroopa keelte ja kultuuride külalisprofessor (marko.pajevic@ut.ee)

Tiina-Erika Friedenthal, maailmakirjanduse teadur (tiina-erika.friedenthal@ut.ee)

Kairit Kaur, võrdleva kirjandusteaduse teadur (kairit.kaur@ut.ee)

Hella Liira, saksa keele nooremlektor (hella.liira@ut.ee)

Kadi Kähär-Peterson, üldajaloo nooremteadur (kadi.kahar-peterson@ut.ee)