Samm 7: Tugikava täitmise ja tulemuslikkuse monitooring

 

Tugikava rakendamise monitooringul on kaks peamist funktsiooni. Monitooring võimaldab hinnata:

1. Kas kokkulepitud kava täidetakse? Kui seda ei tehta, tuleb võimalikult kiiresti välja selgitada täitmise takistused ning luua meetmed nende ületamiseks. Nii tuleks tugikava vaadata kui pidevatele muudatusele avatud plaani.
2. Kas liigutakse sõnastatud eesmärgi suunas? Tulemuste hindamine aitab otsustada, kas probleemi analüüs ja lahenduskava on sobivad või on jäänud lapse toimetuleku hindamisel mõni oluline aspekt arvesse võtmata.

Monitooring võimaldab tegevuskava rakendajal saada objektiivset tagasisidet. Oht on, et lapsega töötamisel võivad väikesed edusammud jääda märkamata, täiskasvanute tähelepanu on suunatud ainult probleemi avaldumisele, st märgatakse raskuste jätkumist.

Näiteks võib kogutud objektiivsete andmete põhjal väita, et lapse käitumises toimub edenemine. Õpilane hilines tugikava rakendamise eel 75% tundidesse ja kahe kuu pärast 50% tundidesse, probleem on jätkuvalt olemas, kuid õpetaja peaks märkama ja lapsele sõnastama edasiminekut paremuse suunas.

Kuigi monitooring on järjepidev protsess, tuleks tugikava rakendamise eel otsustada, millal võetakse ette põhjalikumad vahe- ja lõpphindamised. Tugikava rakendamise meeskonnas on vajalik määrata üks isik (koordineerija), kelle ülesandeks on tagada, et hindamine toimuks. Samas ei pea ta ainuisikuliselt hindamist läbi viima.

See, missuguste andmete kogumine peaks eelnema vahe- või lõpphindamisele, sõltub konkreetsest probleemkäitumisest. Igal juhul tuleb hindamise käigus leida vastuseid järgmistele küsimustele:

• Kas otsustuste tegemiseks on piisavalt infot?
• Kas seatud eesmärk on realistlik?
• Kas valitud tegevused viivad soovitud tulemuseni?
• Kas valitud tegevusi tegelikult ka rakendatakse?
• Kas liigutakse sõnastatud eesmärgi saavutamise suunas?

Kui laps suudab enda käitumist kontrollida, käitumise soovitud lõpptulemus on saavutatud, siis tugikava rakendamine lõpetatakse.

Lõpphindamisel kirjeldatakse ja analüüsitakse tegureid, mis aitasid edu saavutada. Selline analüüs on tugikava koostajatel toeks nii järgnevate juhtumite lahendamisel kui ka töös sama lapsega, kui probleemid taas ilmnevad.

Kui saavutatud on tugikava lõppeesmärk, kuid laps vajab muudel põhjustel lisatuge, sõnastatakse järgmine jõukohane eesmärk ning luuakse selle täitmiseks uus tegevuskava.

Järgmiste eesmärkide valimine ning mõõdukate sammude kaupa lõppsihini liikumine on lapse käitumise kujundamise loomulik osa. Kui liikumist eesmärgi suunas ei toimunud, tuleb eristada kas takistus tuleneb ekslikuks osutunud analüüsist ning eesmärgi määratlusest või on jäänud hästi sõnastatud tegevuskava osaliselt ellu viimata. Mõlemal juhul tehakse kavasse vajalikud muudatused.

Meeles tuleb pidada, et liigvarajane lapsele lisatoe pakkumisest loobumine suurendab tagasilanguse tõenäosust. Abi pakkumise vähendamine peaks olema järkjärguline protsess.