Probleemi ja eesmärgi esialgse sõnastamise järel on võimalik alustada olukorra kaardistamist, mis baseerub lapse käitumise plaanipärasel vaatlusel. Kaardistamisel tuuakse välja millal, kui sageli, mis põhjusel, millele järgnevalt jne segav käitumisviis avaldub.
Kogutakse andmeid nii lapse käitumist põhjustavate kui ka alal hoidvad tegurite kohta. Andmete kogumiseks võib kasutada otseseid ja kaudseid andmete kogumise viise.
Võimalused kaudseks andmete kogumiseks:
Mõlemal lähenemisel (otsene ja kaudne andmete kogumine) on eeliseid ja puudusi. Otsesel hindamisel saab järeldusi teha vaid selle kohta, mida hindaja ise nägi või koges, kogutud andmeid on aga piiratud hulgal. Kaudsel hindamisel on võimalik saada suurem hulk infot korraga ning seda ka olukordadest, mida hindaja ise vahetult pole näinud või kogenud. Probleemiks võib aga osutuda kogutud andmete usaldusväärsus.
Tervikpildi saamiseks on soovitatav koguda andmeid mõlema lähenemise kaudu.