Samm 2: Andmete kogumine

Probleemi ja eesmärgi esialgse sõnastamise järel on võimalik alustada olukorra kaardistamist, mis baseerub lapse käitumise plaanipärasel vaatlusel. Kaardistamisel tuuakse välja millal, kui sageli, mis põhjusel, millele järgnevalt  jne segav käitumisviis avaldub.

Kogutakse andmeid nii lapse käitumist põhjustavate kui ka alal hoidvad tegurite kohta. Andmete kogumiseks võib kasutada otseseid ja kaudseid andmete kogumise viise.

Otsene andmete kogumine

Hindaja ise jälgib lapse käitumist. Soovitav on vaadelda lapse käitumist loomulikus õppekeskkonnas või hindaja poolt loodud olukorras. Lapse tavapärase käitumise jälgimiseks on mitmeid võimalusi.

  • Hindaja (õpetaja) planeerib vaatluse teatud ajavahemikuks (näiteks üheks nädalaks) ning teeb järjepidevalt märkmeid lapse käitumise kohta, märkides seejuures üles olukordi, kus  laps on raskustes ja/või kus ta toime tuleb.
  • Hindaja jälgib teatud ajavahemiku jooksul konkreetse käitumiskomponendi esinemissagedust, intensiivsust ja kestvust, fikseerib need. Oletame, et lapse kõneleb tunni ajal üle klassi kaasõpilastega. Sel juhul märgitakse hindamisperioodil üles kõik sellised juhud, kui kaua laps sõna võttis ning kui valjuhäälselt ta seda tegi. 
  • Hindaja  mõjutab teadlikult lapse keskkonda ning vaatleb, kuidas ühe keskkondliku teguri muutmine (samas teiste mitte muutmine) mõjutab lapse käitumist. Näiteks võib lasta õpilasel istuda nädal aega klassis esipingis ning seejärel nädal aega viimases pingis. Mõlemal nädalal fikseerib õpetaja lapse probleemkäitumise esinemissageduse. Kogutud andmete põhjal saab teha oletusi, kuivõrd mõjutab lapse käitumist tema istekoht klassiruumis.

Vaatlus

Kaudne andmete kogumine

Hindaja kogub andmeid lapse kohta teis(t)e inimes(t)e kaudu või last ennast intervjueerides.

Võimalused kaudseks andmete kogumiseks:

  • Intervjueerimine. Intervjueeritakse last ennast, tema vanemaid, õpetajaid,  tugispetsialiste, lapse tugivõrgustiku liikmeid jne. Tõhusamaks andmete kogumiseks on intervjuu kava soovitav eelnevalt ette valmistada. Eelnev küsimuste läbimõtlemine võimaldab ühe vestlusega saada süsteemsemat infot.
  • Poolstruktureeritud intervjuu. See on vestluse vorm, kus vastavalt intervjueeritava vastustele võib intervjuu käik ka muutuda (eelnevalt ette valmistatud intervjuu kava ei ole otstarbekas mõnest momendist alates järgida).
  • Käitumise hindamise skaalade kasutamine. On võimalik kasutada erinevaid väljatöötatud küsimustikke, milles on vastajale esitatavad küsimused täpselt sõnastatud, kuid nende hulk on piiratud. Soovituslik on valida küsimustikke, mille puhul on teada, et nende abil saab hindaja usaldusväärset ja rakendatavat teavet. Sobiva küsimustiku valikul saab abiks olla koolipsühholoog.
  • Lapse kohta koostatud dokumentidega tutvumine (õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart, iseloomustused, väljavõte elektroonilisest päevikust jne).

Test

Mõlemal lähenemisel (otsene ja kaudne andmete kogumine) on eeliseid ja puudusi. Otsesel hindamisel saab järeldusi teha vaid selle kohta, mida hindaja ise nägi või koges, kogutud andmeid on aga piiratud hulgal. Kaudsel hindamisel on võimalik saada suurem hulk infot korraga ning seda ka olukordadest, mida hindaja ise vahetult pole näinud või kogenud. Probleemiks võib aga osutuda kogutud andmete usaldusväärsus.

Tervikpildi saamiseks on soovitatav koguda andmeid mõlema lähenemise kaudu.