Kasulikud lingid

Sõnaveeb on rohkem kui sõnaraamat, see on Eesti Keele Instituudi keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest. Sõnaveeb pakub lisaks ka eesti keele õpet ja õpetamist toetavaid materjale. Loe siit rohkem infot portaali kohta.

• Sõnaveebi sõnastiku funktsioonid:
  • Sõnastik: tähendus, selgitus, sünonüümid;
  • Grammatikatabel näitab sõnade kõiki vorme: käändsõnadel käändeid, pöördsõnadel pöördeid …);
  • Näitelaused.

• Keeleõppija Sõnaveebi funktsioone tutvustav video. 
• Sõnaveeb: Õpime eesti keelt
  • Sagedasti esinevad teemad: arvud, märgid, aeg, lühendid, kirjavahemärgid; 
  • Kirjutamise toetamiseks näiteid teemade kaupa: ametlik ja poolametlik kiri, avaldus, arvamuse väljendamine, piltide kirjeldamine, jooniste ja graafikute kirjeldamine, küsitluse andmete kirjeldamine, CV näidis, kaaskiri; 
  • Akadeemiliste tekstide kirjutamise toetamiseks keelekasutuse fraasikogu: ettekanne, arvamused/mõtted, akadeemilise teksti kirjutamine, artikli refereerimine;
  • Grammatikatabelid;
  • Õpetajale: Õppetöö korraldamise fraasikogu. Fraasid on abimaterjal eesti keeles ainetundide läbiviimiseks.

• Sõnaveeb: Õpetaja tööriistad
  • Mõeldud eeskätt eesti keele teise keelena õpetajale, aga materjalid võivad kasulikud olla ka eesti keele õppijale;
  • Keeletasemete kaupa (A1-C1) sõnavara ja grammatikateemade varamu; 
  • Nimekiri aastatel 1990−2024 koostatud eesti keele kui teise keele õppevarast ja aastatel 1985–2024 avaldatud eesti keele kui teise keelega seonduvast kirjandusest.  

• Eesti õigekeelsus-sõnaraamat ÕS 2025.
• EKI väljaanded: käsiraamatud, keelenõuanne, keelehooldekeskuse väljaanded jm.
• EKI Keelenõuvakk: kogumik sagedasi keelenõuküsimusi.
• EKI eesti-vene /vene-eesti sõnaraamat
• Arvukirjutusest EKI Teatmikus.
• Brošüür arukirjutuse reeglitest ja soovitustest, Rehemaa 2020.
• Lühendamisest EKI teatmikus.
• “Kuidas käänata suurtähtlühendeid?”, EKI Keelenõuvakk
• Brošüür valitud lühenditest.
• EKI õigekeelsuskäsiraamat kokku- ja lahkukirjutamisest.
•  Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamise kohta EKI ortograafias.
•  Määrsõnade kokku- ja lahkukirjutamise reeglite kohta ajakirjas Oma Keel.
• Koma reeglite kohta EKI teatmikus.
• Kirjavahemärkide reeglite kohta ajakirjas Oma Keel.
• Jutumärkide reeglite kohta ajakirjas Oma Keel.
• Suur ja väike algustäht EKI teatmikus:
  • võõrnimede kirjutamine; 
  • üldsõnad nimedest; 
  • käänamine ülakomaga;
  • tuletised võõrnimedest;
  •  isikunimeandmebaas;
  •  kohanimeandmebaas; 
  • algustäheortograafia;
  • „Kas suurtähel on tähtsust?“;
  • nimetusobjektide rühmad;
  • suur ja väike algustäht asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimetustes.
• Võõr- ja tsitaatsõnad:
  • tsitaatsõnad EKI teatmikus;
  • tsitaatsõnad ja võõrsõnad (Erelt);
  • tsitaatsõnad (Raadik);
  • võõrsõnade leksikon.
• Täheortograafia:
  • omasõnad;
  • täheortograafia EKI teatmikus;
  • poolitamisest;
  • ÕS 2018.
• Loetelu tegemine:
  • „Kuidas vormistada loetelu“ (Raadik);
  • Kuidas vormistada küsimuste loetelu? (EKI Keeleabi);
  • loetelu (Raadik); 
  • kooloni kasutamisest EKI teatmikus;
  • semikooloni kasutamisest EKI teatmikus. 

Sihitis ehk objekt on lauseliige, mis näitab, kellele või millele tegevus on suunatud. Sihitise kääne sõltub sihilisest tegusõnast. Sihitis saab olla osastavas, omastavas või nimetavas käändes (EKI).

Kui Sõnaveebis on tegusõna juures Rektsioon: keda/mida* (NB! tärn), tähendab see, et selle tegusõna sihitis on tavaliselt osastavas käändes. Näiteks: otsima/otsida. Esimene koht, kust infot (mida?) otsitakse, on internet. (Sõnaveeb)

• Sihitise õppimiseks ja harjutamiseks “Sihitis eesti keeles”.
• Sihitise õppimiseks mänguline veebilehekülg “Käänuk”.
• EKI teatmiku peatükk “Sihitis”.
• Harjutused erinevate grammatikateemade kohta lehel “Eesti keele ja kultuuri kursused”.
• Õppematerjal “Eesti keele sihitise ja rektsiooni harjutusi”.
• EKI “Sihitisesõnastik”.

Rektsioon ehk sõltumine tähendab, et üks sõna lauses määrab ära teise sõna vormi. Rektsioonile vastavad erinevad küsimused.

Näiteks: investeerima/investeerida/investeerib millesse? “Haridusse tasub investeerida.” (Pool, 1996)

• Rektsiooni kohta saad rohkem lugeda EKI teatmiku peatükist “Rektsioon”.
• Käsiraamatus “Eesti keele verbirektsioone” (Raili Pool, 1996) on verbirektsioonid eesti, inglise, soome ja vene keeles, vt EKI keeleõppematerjalide osast.
• Sagedasti esinevate rektsioonide nimekirja leiad EKI keeelabi lehelt: Rektsioonide valik.
• ma– ja des-vorimide kasutuse kohta loe käsiraamatust “Keelehärm” lk 107-108

Kirjutamine on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne!                                         Protsessipõhine kirjutamine tähendab, et tekst valmib osadena liikudes mustanditest puhtandini. Tartu Ülikooli töörühma loodud Teadusteksti kodulehelt leiad pidevalt täieneva kirjutamisprotsessi toetava veebimaterjali.

Akadeemilisse teksti sobiva sõnastuse leidmiseks ja sõnakorduste vältimiseks on kasulik tutvuda Teadusteksti veebilehe Varamu osaga. Varamust leiad hulgaliselt fraasi ja sõnastusenäiteid, mida saad kasutada oma töös sissejuhatuse, sisuosa, kokkuvõtte ja üldiste funktsioonide jaoks, olenemata sinu erialast või töö teemast. Varamu leiad Teadusteksti lehekülje ülevalt paremast nurgast. Näide Varamust meetodi kirjelduse kohta:

Tutvu oma õppekava kirjalike tööde vormistamise juhendiga. Teksti vormistamise juhendid on õppekavati erinevad, mistõttu tuleb alati järgida oma õppekava juhendit. Juhend peaks olema veebist leitav, kui sa juhendit ei leia, küsi seda vastutava õppejõu käest.

• • Vaata näitena TÜ eesti ja üldkeeleteaduse lõputööde vormistamise juhendit: HVEE_loputoode_vormistamise_juhend_2024_1.

Tutvu varasemate kaitstud teemakohaste lõputöödega Tartu Ülikooli digiarhiivis. Varasematest sarnast teemat käsitlevatest akadeemilistest töödest võid näiteid ja eeskuju leida sobiva viitamise vormistuse kohta. Võid ka leida näiteid mõne erialaspetsiifilise termini kirjutamise kohta eesti keeles või näiteid eesti keelde tõlgitud terminitest.

Veebis on saadaval erinevad tarkvarad, mis aitavad eestikeelses tekstis õigekirjavigu tuvastada. Üks võimalus selleks on Word’i dokumendis kirjutades sisse lülita automaatne õigekirjakontroll, et vältida trükivigu.

• • Spelleri Word’i dokumendis leiab lehe alt äärest vasakust nurgast.

• Eestikeelse teksti õigekirja saad kontrollida ka Filosoftiga, mis on eestis arendatud Spelleri tarkvara.

• Loe akadeemilise petturluse ja plagiaadi kohta veebikursusel Teadustöö alused.
• Tutvu akadeemilise petturluse ja plagiaadi käsitlusega ülikooli veebilehel.
• Vaata YouTube videot “Akadeemiline petturlus – plagiaat”
• Tutvu ülikooli õppematerjaliga, kuidas tekstirobotit korrektselt kasutada ja sellele viidata.