2. Kus lõpetada juuretipu preparatsioon?

Juure tipuosa preparatsioon on olulise tähtsusega, kuna mikroobide jäägid puhastamata piirkonnas tekitavad infektsiooni, ei lase põletikul paraneda või tekitavad ümberravil uue infektsiooni. Pikka aega on olnud hambaarstide ringkonnas arutlusteemaks, kus lõpetada juurekanali tipuosa preparatsioon. Selles suhtes valitsevad vastakad arusaamad. Pakutud on erinevaid variante, kuid igal variandil on omad head ja vead.

On pakutud, et preparatsioon tuleks lõpetada tsemendi-dentiini kinnitusjoone kohal. Tsemendi-dentiini kinnitusjoont on kliiniliselt ja radiograafiliselt raske määratleda. Tsementi võib olla juurepinnal rohkem või võib see üldse puududa. Tsemendi apositsiooni mõjutavad patsiendi iga, traumad, ortodontiline hammaste liigutamine, periradikulaarne patoloogia ja periodontaalhaigused.  Lisaks varieerub tsemendi-dentiini kinnitusjoon apikaalava lõikes erinevates kanaliseinte punktides (juuretipuava on harva ümar, enamasti on ta ovaalne või lindikujuline) ning joon pole tihti kitsaim koht juurekanali tipuosas.

Levinuim viis on lõpetada preparatsioon apikaalse kitsuse juures. Miks? Koht on väikseima diameetriga punkt juurekanalis, mida läbivad hamba ainevahetuseks vajalikud veresooned. Puhastamisel tekkinud haav on väikseim ning paranemine optimaalseim. Tipuava säilitatakse võimalikult väiksena ning juuretäidise sattumine periapikaalkudedesse on viidud miinimumini. Apkaalset konstriktsiooni on suhteliselt raske määratleda, eriti kui hamba juuretipu ümber on periapikaalne põletik ning resorptsioon. Konstriktsiooni määramisel on abiks erinevad metoodikad ja aparaadid, mida on käsitletud järgneval lehel ja mis on aluseks juurekanalite tööpikkuse määramisel.

Juuretipu erinevad anatoomilised vormid. A – üksik konstriktsioon, B – kooniline, C – lehtrikujuline, D – paralleelne, E – apikaalne delta. Punased jooned on hammaste juuretippude piirkondadesse joonistatud apikaalse konstriktsiooni hindamiseks vahemikes 1-3 mm. (Journal of Endodontics, vol 37, nr 8, august 2011).