Vead juurekanalite täitmisel

Liiga lühike juuretäidis

Viga on tekkinud juurekanali tööpikkuse määramisel või pole seda määratudki. Preparatsioon on puudulik, kanali kujundamisel on tekkinud mõni preparatsiooniviga, kasutatud on liiga viskoosset siilerit või on juuretäidismaterjal kerkinud juurekanalis koronaalsemale lateraalkondensaatoriga tihendamise tulemusena.

Foto 8: Röntgenülesvõttel on näha juuretäidisega hammas 47. Distaalses juurekanalis on täidis tihe, kena koonilisusega ja tipuni, kuid mesiaalsete juurekanalite tipuosas on näha täidiseta juurekanali tipuosa.

Liiga pikk juuretäidis

Viga on tekkinud juurekanali tööpikkuse määramisel või pole seda määratudki, juurekanali tipuava on laiaks prepareeritud või kanali tipuosa lõhutud, kasutatud on mõnda täitmistehnikat liigse survega apikaalsele. Ettevaatust soojade täitetehnikate kasutamisel!

Foto 9: Röntgenülesvõttel hambast 26 on näha BD juuretäidise sattumine üle juuretipu ning palatinaalsesse juurekanalisse asetatud hõre juuretäidis. Juuretäidise valmistamiseks on kasutatud lateraalset külmkondensatsiooni meetodit, millele viitavad palatinaalses juurekanalis eraldi astsevad gutapertštihvtid.

Foto 10: Pildil on näha hammas 36, millel on alustatud juureravi ümberravi. Ravi tulemuslikkus on küsitav, kuna distaalsest juurekanalist periapikaalsele ulatuvat juuretäidist pole reeglina võimalik täielikult eemaldada ortograadse raviga, furkatsiooniosas on dentiini minimaalselt ning distaalselt on krooniosa kahjustunud luupiirini.

Hõre või  tühimikega  juuretäidis

Vea tekitavad enamasti juurekanali alapreparatsioon (vähene koonilisus) ja täitematerjali vähene kondenseerimine juurekanali seina vastu.

Foto 11: Röntgenülesvõttel on näha hambad 25, millel on juureravi ümberravi poolik, ning 24, millel on näha hõre juuretäidis. Mõlematel hammastel on näha periapikaalsed radiolutsentsed kolded juuretippude ümber.

Eelneva juuretäidise mittetäielik eemaldamine juureravi ümberravi puhul

Mikroobid jäävad vana juuretäidise ja juurekanali seina vahele, kuhu keemiline töötlus ei ulatu ning põhjustavad hiljem uue teisese juurepõletiku. Vana juuretäidise alla võib jääda ka mõni anatoomiline iseärasus (lateraalkanal, istmus, lisakanali suue, anatoomiline õnarus vms), mille puhastamata jätmisel tekib suure tõenäosusega uus periapikaalne põletik.

Vead koronaalse restauratsiooni asetamisel

Viga tekib hooletusest, restauratsioonimaterjalide asetustehnika nõuete eiramisel või vale restauratsioonitüübi valikul.

Foto 12: Röntgenülesvõttel on näha hammas 11, millele asetatud postendodontiline restauratsioon pole olnud piisav. Näha on koronaalsed karioossed kolded, ebapiisav koronaalne toestus juurekruvi näol, gutapertšist juuretäidis ning periapikaalne radiolutsentne kolle.