Endodontilised täitematerjalid

Täidismaterjalidest on olnud kasutusel tahked (hõbetihvtid) või  pooltahked täidismaterjalid ja pastad, kuid eelistatakse ikkagi pooltahkeid materjale. Hoolimata juuretäidisest, lekivad nad kõik mingil määral ega sule juurekanalit vedelikukindlalt.

Ajalooliselt tähtis! Tahketest materjalidest olid kasutusel hõbetihvtid. Materjal oli võimalik küll asetada õigesse pikkusesse, kuid see ei täitnud juurekanali ebaregulaarsusi.Tihvtid korrodeerusid kontaktis vedelikuga ning tekitasid teisese periapikaalse põletiku. Hõbetihvte on võimalik juurekanalitest avastada veel  tänapäevalgi. Nende eemaldamiseks on enamasti vaja spetsialisti abi.

Foto 4-6: Pildil näha hõbetihvtide eemldamise käigus tehtud röntgenülesvõtted hambast 36. Foto 4 – periapikaalsel ülesvõttel on näha hammas 36, millel on sekundaarne karioosne kolle distaalselt, juurekanalites röntgenkontrastsed hõbetihvtid (kokku 5) ning suur periapikaalne radiolutsentne kolle; foto 5 – pilt samast hambast instrumentidega, kui distaalses juures on sees veel üks hõbetihvt. Tähelepanu peaks pöörama hõbetihvti kujule ja röntgenkontrastsusele, võrreldes sisestatud juureravi instrumentidega. Röntgenkontrastsuse erinevuse järgi on võimalik piltidelt tihvte tuvastada hilisemas ravitöös, vältida ebameeldivaid üllatusi ravi käigus ning võtta kasutusele vastavad meetmed tihvti eemldamiseks. Foto 6 – hõbetihvtid on eemaldatud, juurekanalid kogu pikkuses läbitud.

Ideaalse juuretäitematerjali omadused:

• kergesti töödeldav;
• piisava tööajaga;
• dimensionaalselt stabiilne;
• suleb juurekanali apikaalosa ja lateraalkanalid;
• periapikaalsete kudede poolt hästi talutav;
• talub hästi niiskust ja pole poorne;
• ei lahustu, oksüdeeru ega korrodeeru koevedelikus;
• bakteriostaatiline;
• radiopaakne;
• ei värvi hambakudesid;
• steriilne;
• vajadusel kanalist kergesti eemaldatav.

Juuretäitematerjalide tüübid

Gutapertš on pooltahke juuretäitematerjal, mis on tänapäeval enim rakendatud. Seda kasutatakse kahe vormina: α-vormina (plastses faasis surve all voolav materjal)  ja β-vormina (tahkes faasis tihendatav materjal). Enim ideaalse juuretäitematerjali omadustega: plastiline, kergelt käsitletav, vähetoksiline, radioopaakne ning juurekanalist suhteliselt kergesti eemaldatav. Materjali puudusteks on:

• kootumine, kui puutub kokku keemiliste lahustega;
• termilisel töötlemisel paisumine ning hilisem kootumine;
• ei moodusta hermeetilist sulgu juurekanali seinaga, ainult adapteerub;
• koronaalse mikrolekke esinemine;
• ei saa suruda üle astmete juurekanalis, et tasandada preparatsioonivigu.

Materjali võib kasutada kõikide juuretäitmistehnikatega.

Resilon on sünteetiline pooltahke juuretäidismaterjal, mis koosneb metakrülaatvaigust, bioaktiivsest klaasist ja radiopaaksetest filleritest. See materjal oli kasutusel  gutapertši alternatiivina. Hetkel seda enam ei toodeta. Materjalil on gutapertšiga sarnased omadused ning ümberravi puhul saab seda eemaldada kas kuuma instrumendi või kloroformiga. Materjali jaoks on kasutusel kindel praimer ja siiler. Mittetoksiline, mittemutageenne, biosobiv.

Materjali eelised:

• väidetavalt moodustab monobloki juuretäidise ja juurekanali seina vahel;
• koronaalne leke on väiksem kui gutapertšil;
• tugevdab ja toestab juurt seestpoolt.

Materjaliga võib kasutada lateraalse külmkondensatsiooni meetodit, vertikaalset kuumobturatsiooni või termoplastilist süstetehnikat.

Materjali puudused:

• materjali töötlemine on raske, kuna tugevneb kiiresti
• materjali eemaldamine juurekanalitest ümberravi eesmärgil on tülikas ja aeganõudev

Kaltsiumsilikaadi põhised tsemendid

Materjale kasutatakse jäävhammastel hammaste perforatsioonide ning avatud juuretippude sulgemisel (kohene apeksifikatsioon). Samuti on materjalid laialdaselt kasutuses periapikaalkirurgias ja karioloogias. Materjali positiivsetest omadustest lähtuvalt on olemas ka kaltsiumsilikaadi põhised biokeraamilised siilerid.

Esmase kaltsiumsilikaadi põhise tsemendina võeti endodontias kasutusele mineraaltrioksiidagregaat ehk MTA 1993. aastal professor Torabinejad jt poolt (Loma Linda Ülikool, USA). Materjal on siiani edukalt kasutatav. Selle koostises on kaltsiumsilikaat, kaltsiumaluminaat, kaltsiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat ning vismutoksiid. Matrejal on saadaval peene pulbrina (osakeste suurus 0.1 – 100 µm) ning selle reageerimiseks on vajalik vedeliku olemasolu. Pulber moodustab vedelikuga kolloidgeeli (pH 12,5) ning moodustab reageerides tugeva struktuuri. Suureks probleemks sai materjali raske käsitlemine ning värvimuutuste teke hambakoes. Nende puuduste elimineerimiseks on aastate vältel tehtud palju tööd erinevate uurimisgruppide poolt. Turule on toodud palju samalaadseid tooteid, mille koostist on muudetud, et kõrvaldada materjali erinevaid puudusi. Kaltsiumsilikaadi põhiseid tsemente on hetkel müügil ka segudena valmis koheseks kasutamiseks.

Kaltsiumsilikaadipõhiseid tsemente kasutatakse:

• perforatsioonide sulgemisel jäävhammastel
• avatud juuretippude täitematerjalina jäävhammastel (apeksifikatsioon)
• regeneratiivsete protseduuride juures jäävhammastel (apeksogenees)
• periapikaalkirurgias retrograadse juuretäidisena jäävhammastel
• pulbiperforatsioonide puhul hamba vitaalsuse säilitamisel jääv- ja piimahammastel
• pulpotoomias jääv- ja piimahammastel

Eelised:

• hüdrofiilne (materjal vajab tugevnemiseks vesikeskkonda)
• bioaktiivne (regeneratiivseid protsesse soodustav)
• biosobiv
• inertne
• ei resorbeeru
• ei kootu
• tihe ääresulg dentiiniga

Puudused:

• raske käsitleda (olenevalt materjalist)
• pikk tugevnemisaeg (12 min kuni 4h olenevalt materjalist)
• põhjustab hamba värvimuutusi
• suur maksumus