7.5. Karboksüülhapped
Allikas: https://youtu.be/cRV-yOIHj28
Karboksüülhappe üldvalem:
R–COOH
Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma –COOH ehk –C(O)–OH. Karboksüülrühm on tugevalt polaarne ja annab vesiniksidemeid, mistõttu lahustuvad lühema ahelaga karboksüülhapped vees hästi. Tuntuimad karboksüülhapped on metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) ja etaanhape ehk äädikhape (CH3COOH). Pika ahelaga karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks.
Joonis 1. Oktadekaanhape ehk steariinhape on tüüpiline rasvhape
Keemilised omadused
Nagu juba aineklassi nimest lähtub, käituvad karboksüülhapped hapetena. Võrreldes tüüpiliste tugevate hapetega (nt HCl, HNO3, H2SO4) on karboksüülhapped oluliselt nõrgemad happed, kuid siiski on nad üpris happelised ained. Karboksüülhapete soolad on vastavad karboksülaadid.
Karboksüülrühm annab reaktsioonitüüpe, mis on iseloomulikud ka anorgaanilistele hapetele.
1) Neutralisatsioonireaktsioon:
CH3CH2COOH + NaOH → CH3CH2COONa + H2O
2) Reaktsioon aluselise oksiidiga:
2 CH3COOH + CaO → (CH3COO)2Ca + H2O
3) Reaktsioon aktiivse või suhteliselt aktiivse metalliga:
2 CH3COOH + Ca → (CH3COO)2Ca + H2↑
4) Reaktsioon nõrgema/ebapüsivama happe soolaga:
2 HCOOH + CaCO3→ (HCOO)2Ca + H2O + CO2↑
Lisaks anorgaanilistele hapetele iseloomulikele reaktsioonidele annavad karboksüülhapped ka reaktsioone, mille käigus moodustuvad orgaanilised karboksüülhapete derivaadid – estrid või amiidid. Neid reaktsioone vaatlemegi järgnevalt.