Emaili ja dentiini struktuuri anomaaliad

Hüpoplaasia

Hüpoplaasia (hypoplasia) on enamasti lokaalne emaili paksuse vähenemine – email on normaalsest õhem mõnes kohas. Kõige enam esineb seda jäävintsisiividel ja esimistel molaaridel.

Põhjus on suuremas osas (~90%) seotud lokaalsete või süsteemsete või päranduvate probleemidega nagu näiteks geneetilised sundroomid, hormoonid, ravimid, infektsioonid ja allergia. Kahjustuse ulatus ja paiknemine sõltub toimiva faktori mõju kestvusest.

Tavaliselt on haaratud samal ajahetkel arenenud hammaste alged ja kahjustus on sümmeetriline. Ühe hamba hüpoplaasia põhjuseks on sageli trauma või põletik.

Fotol on alumise teise premolaari bukaalsel küljel kollakasvalge struktuurimuutus. Põhjuseks võib olla piimahamba apikaalne periodontiit, mis mõjutas lõualuus asunud jäävhamba alge emaili moodustumist. Foto: Saag jt Ksülitooli uuring TÜ Stomatoloogia kliinikus.

Fluoroos

Fluoroos (fluorosis) on tihedalt seotud elukohajärgse joogivee fluoriidide sisaldusega (vaata Eesti joogivee fluoriidide sisaldus https://sisu.ut.ee/hambaravi5/kaariese-levimus-eestis).

Kasutusel on erinevaid klassifikatsioone, millest tuntumad on hambapinna fluoroosi indeks (TSFI – the Tooth Surface Fluorosis Index) ja Thylstrup-Fejerskov indeks (TFI), mida kasutatakse epidemioloogilistes uuringutes ning Dean´i indeks.

Kliiniliselt piisab fluoroosi raskusastme määramisest. Fluoroos võib esineda kerge vormina (üksikud paralleelsed valkjad jooned või alad), keskmise raskusega (nähtavad valged laigud ja alad emailis) kuni raske vormini, kus esinevad pruunid ja hüpoplastilised alad hammastel.

Teatud piirkonnad Eestis (Lääne-Eesti ja saared) on väga kõrge fluoriidide sisaldusega ja seal on fluoroos laialt levinud. Lisaks on üksikuid alasid hajusalt üle kogu Eesti, kuid nende hulk on seoses joogiveele esitatavate nõuete rakendamisega järjest vähenenud.

Fotol olevatel jäävmolaaridel on hästi nähtav fluoroos. Erinevus kaariese esmasest kahjustusest (valge laigu staadiumist) on asukoht – värvunud on alad, mis ei ole kaariese paiknemisele tüüpilised. Foto: Saag jt Ksülitooli uuring TÜ Stomatoloogia kliinikus.

Loe lisaks: A.Saava, E.Indermitte teadustöö kokkuvote “Joogivee liigsest fluoriididesisaldusest tulenev hambafluoroosi risk Eesti elanikel ja soovitused riski vähendamiseks”  http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/920/1/Saava2008.pdf