Suu- ja hambahaigused
Kaariese levimus Eestis
Epidemioloogilised andmed kaariese levimusest ja esinemissagedusest Eestis on ebaühtlased ja kogutud erinevate uuringute käigus, haarates peamiselt lapsi (Wolf jt 1996, Alanen jt 2000, Dragheim jt 2000, Olak jt 2007). Valitsus on rahastanud üksikuid projekte (Saag jt 1998). Kogutud andmed ei ole olnud seetõttu täielikud – need ei kata kõiki maakondi, kogu elanikkonda ega kõiki vanusegruppe, kuid annavad meile lähtekoha levimuse dünaamika hindamiseks.
Kaariesevaba hammaskonnaga (dmft=0) oli 37% 24-35 kuu vanustest Eesti lastest ja vaid 18% 36-47-kuulistest (Olak jt 2007).
Tartu 7-aastastel koolilastel oli kaariesest kahjustunud piimahambaid 84%-l (Draghein jt 2000). Keskmine näitaja jäävhammaskonnas oli kogu Eestis 70% 12-aastastel ja tõusis kiiresti, olles 15 aasta vanustel juba 81% (Wolf jt 1996).
Allikas: Riina Runnel. Oral health among elementary school children and the effects of polyol candies on the prevention of dental caries. Doctoral thesis. http://mobile.dspace.ut.ee/handle/10062/45930?show=full
Esimene kogu Eestit haaranud uuring 3-, 6- ja 12-aastaste laste suutervisest toimus 2018. aastal Tartu Ülikooli, Eesti Hambaarstide Liidu ja Tervisekassa koostöös dr Jana Olaki juhtimisel.
|
Ülesanne: Vaata veebilehelt artiklit laste suutervise uuringu kokkuvõttest Täiskasvanute suutervisealased andmed kogutakse Tervisekassale edastatavate raviarvete ja TAI (Tervise Arengu Instituut) poolt iga kahe aasta tagant läbiviidavate küsitlusuuringute kaudu. Need ei ole kaugeltki täielikud ega anna meile ülevaadet tegelikust ravivajadusest.
Seni on ainuke kogu Eestit kaardistanud täiskasvanute suutervise uuring läbi viidud Tervisekassa, Eesti Hambaarstide Liidu ja Tartu Ülikooli Hambaarstiteaduse instituudi koostöös aastatel 2019-2021. Uuringu vastutav juht oli dr Riina Runnel, Uuringu kokkuvõttega saab tutvuda ETIS.
Uuringu tulemustest on dr Marjo Sinijärvel valmimas doktoritöö ja ta on andnud mitmeid intervjuusid, mis on lihtsasti kättesaadavad:
- Suutervise uuring: hambaarsti juurde jõutakse liiga hilja
- Täiskasvanute suutervise uuring: kolmveerand üle 35-aastastest eestlastest vajab hambaravi – Tervisegeenius
- Eestlaste suutervis on seotud nii haridustaseme, palga kui elukohaga
- Uuring näitab, et kolmveerand üle 35-aastastest inimestest vajab hambaravi | Tartu Ülikool
Ülesanne: Tutvu neist mõne artikliga või kuula raadiosaadet Kuue samba taga: Täiskasvanute suutervise uuring | Kuku ja püüa leida vastused järgnevatele küsimustele:
- Millised on suutervisega seotud probleemid Eesti täiskasvanutel?
- Mis on nende põhjuseks?
Ajal, mil kasutati vähem fluoriididega hambapastat, oli kaariesest haaratus kõrgem Kagu-Eestis, kus on väga madal fluoriidide sisaldus põhjavees. Fluoriide on vähem pinnavees, nt Tallinnas ja Narvas, kus joogivesi tuleb suuresti pinnaveekogudest (vastavalt Ülemiste järvest ja Narva veehoidlast). Samas leidub ka väga kõrge fluoriidide tasemega alasid, seda peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Praeguseks on toksilise fluoriidide tasemega joogiveega veevarustussüsteeme alles jäänud mõned üksikud ja tarbijate hulk nendes on väike.
