Õpetajate pädevus

Nagu nägime, on laste hindamise meetodeid päris erinevaid, nagu ka hindamise tüüpe. Edasi tuleks küsida, milliseid neist õpetajad kõige enam kasutavad ja millega nende pädevus piirneb?

motle2.pngMida Sina arvad?
Millist meetodit kasutavad õpetajad kõige rohkem ja miks just seda?

Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu – väljaõpe ja võimalused.

Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas.

  • Väljaõppega seondub üks oluline asi, nimelt ametlik õigus kasutada mingit kindlat vahendit.  Enamasti puudutab see teste, mille kasutamine eeldab litsentsi olemasolu ja see saadaksegi vastava koolituse läbinuna. 

Võimaluste all mõeldakse siinkohal õpetajatööst tulenevaid võimalusi – õpetajad veedavad koos lapsega suure osa päevast ja neil on seega väga head võimalused last vaadelda.  Teised hindamises osalevad spetsialistid nii heas olukorras ei ole. Samuti saavad õpetajad kasutada mitteformaalseid hindamisprotseduure ning ka kusitlusmeetodit. 

Kui küsida, millise hindamistüübiga on õpetajad kõige enam seotud, siis selles osas on nad ilmselt heas positsioonis kompleksseks hindamiseks ja sõeluuringuteks, aga ka progressi hindamiseks.

Mida arvata õpetajate pädevusest probleemilahendushindamise läbi viimiseks?

Seda tüüpi hindamist võidakse teostada väga erinevate ja väga spetsiifiliste oskuste osas, mistõttu võib väita, et kõigi erialade spetsialistid võivad seda omas valdkonnas kasutada. Õpetajate pärusmaa on kindlasti ainealaste teadmiste-oskuste hindamine ning nad suudavad täpsustada nt lapse õpiraskuste olemust ja seda, mis ainetes lapsel põhiliselt probleemid esinevad.