Mitteformaalsed protseduurid

Meetodi olemus

Siia hindamismeetodie “kasti” jäävad kõik need info kogumise võimalused, mis ei vasta täielikult ühegi eelpoolkäsitletud meetodi tingimustele, kuigi nad võivad “välja näha” peaaegu nagu testid või vaatlus. 

1. Nii käsitletakse mitteformaalse hindamisprotseduurina lapse joonistuste või muude loovtööde analüüsi, suuremate laste puhul ka nende kirjutiste (luuletused, jutukesed) analüüsi. Erinevus nt joonistamistestidest seisneb selles, et taoline tgevus pole standardiseeritud ja kasutatakse ära ka see materjal, mida lapsed ei ole spetsiaalselt hindamise jaoks teinud.
2. Rangelt võttes on standardiseerimata testid samuti mitteformaalsed hindamisprotseduurid. 
3. Ka kriteeriumipõhised ülesanded kuuluvad mitteformaalsete hindamisprotseduuride hulka. Sel juhul võrreldakse lapse tulemust mingi etteantud kriteeriumiga. Selliseks kriteeriumiks võivad olla õppekavas ära toodud oskused ja siis töötatakse välja ülesanded, millega neid oskusi hinnatakse. Tulemust väljendavad sageli koolihinded.
4. Erivajadustega laste hindamisel kasutatakse ka tegevuste analüüsi (ingl.k. task analysis), mis seisneb selles, et tegevus, mille omandamisega laps on raskustes, võetakse lahti osatoiminguteks.  Seejärel püütakse aru saada, millised osatoimingud laps on juba omandanud ja milliste juures vajaks abi.   

Mida mitteformaalsed hindamisprotseduurid võimaldavad?

Sellest meetodist on kasu hankimaks lisainfot, mida teised meetodid ei võimalda või kui teatud põhjustel ei ole võimalik teisi meetodeid kasutada.  

Eelised teiste meetodite ees laste uurimisel

• Saab kasutada ära lapse poolt õppe- ja kasvatustegevuse käigus valmistatud asju ja ei pea hindamiseks eraldi ressurssi kulutama.
• Suur paindlikkus, mis on kasulik ennekõike erivajadustega laste hindamisel.

Meetodi piirangud

• Väga subjektiivne – sõltub peaaegu täiel määral konkreetse hindaja teadmistest ja hoiakutest. Seetõttu on eriti oluline hindaja kogemus ning oskus/võimalus võrrelda uuritava lapse tulemusi teiste laste tulemustega.