Küsitlus

Meetodi olemus

Infot saadakse kellegagi rääkides, kasutades seejuures nii verbaalse kui mitteverbaalse suhtlemise võimalusi. Seega, kui tahame midagi teada, siis saame seda kelleltki küsida. Küsitlus võib olla  erineval määral eelnevalt läbi mõeldud. Nii on struktureeritud intervjuu täiel määral ette paika pandud ja kusitluse ajal ei ole võimalik enam küsimusi muuta. Struktureerimata intervjuu  võimaldab sisuliselt arendada vaba vestlust ja on kõige paindlikum. Poolstruktureeritud intervjuus on eelnevalt paigas kusitluse suund ja põhilised küsimused, kuid muus osas võib vestlus kulgeda sõltuvalt sellest, mida intervjureeritav vastab. Laste uurimisel kasutatakse enamasti poolstruktureeritud või struktureerimata intervjuud.

Mida kusitlus võimaldab?

Küsitlus võimaldab hankida infot uuritava erinevate arenguvaldkondade kohta – teadmised, hoiakud, eelistused, emotsioonid. Küsitlusega saab infot koguda nii suuliselt kui kirjalikult, viimasel juhul räägime ankeedist. Ankeedi kasutamine võimaldab koguda infot korraga paljude laste kohta. 

Eelised teiste meetodite ees laste uurimisel 

• Küsitluse kaudu on võimalik saada infot selle kohta, mis on juba toimunud ja mida pole enam võimalik vaadelda või testida. Laste puhul saame niimoodi infot nende senise arenguloo kohta. 
• Küsitledes saame infot ka selliste psüühiliste nähtuste kohta, mis väga selgelt käitumises ei pruugi väljenduda, nt minapilt ja enesehinnang, motivatsioon, huvid jne. 
• Info allikana ei pea kasutama ainult last vaid infot saab paljude inimeste käest, kes lapsega kokku puutuvad.
• Intervjuud lapsega annavad olulist infot lapse enda arvamuste ja hoiakute kohta – kuidas suhtub hindamisprotsessi (kui motiveeritud on, kuidas suhtub tulemustesse), mida arvab enda edusammudest või kuidas ise oma probleemi näeb. Intervjuu vanematega – kuidas nemad näevad lapse probleemi, vanema teadmised lapse hälbe või probleemi kohta, pere ressursid sekkumiseks, lapse käitumist mõjutada võivad keskkondlikud tegurid, lapse arengulugu jne. Intervjuu õpetajaga – milles probleem väljendub, millistes tingimustes, mis faktorid soodustavad, mis pärsivad probleemi väljendumist, millised tugevused/nõrkused avalduvad õppetöös.

Meetodi piirangud

• Arvestada tuleb sellega, et küsitlemise teel saadud info ei pruugi peegeldada seda, kuidas tegelikult asjad on või mis tegelikult toimus vaid küsitletava nägemust ja arvamusi sellest. Seetõttu ei ole see meetod sobilik nt oskuste uurimiseks. 
• Meetod eeldab kõne valdamist ja seetõttu peab olema ettevaatlik väiksemate ja erivajadustega laste uurimisel, kelle verbaalsed vahendid on (veel) napid. 
• Saadava info tõesus ja usaldusväärsus sõltub sellest, kuivõrd sisulise ja usaldusliku kontakti uurija suudab luua. Kui lastel tekib tõrge uurijaga suhtlemise vastu, siis väiksemad enamasti vaikivad ja suuremad annavad infot valikuliselt.