KOKKUVÕTE

Laste arengutaseme hindamisel saab kasutada nelja erinevat meetodit. Kõigil neil on omad plussid ja miinused, millega tuleb reaalselt lapsi hinnates kindlasti arvestada.  Oma uuringu järelduste usaldusväärsuse tõstmiseks on kasulik neid meetodeid kombineerida, mitte toetuda vaid ühele. Ja tegelikult kehtib hindamisel üldine põhimõte, et ühe testi või ülesande läbi viimisest on vähe selleks, et teha põhjapanevaid järeldusi lapse oskuste ja võimete kohta.  

Mõtle! Millised käsitletud hindamise meetodid esindavad pigem psühhomeetrilise ja millised impressionistliku hindamise suuna põhimõtteid?

Meetod võib olla kuitahes hea, aga kui seda valesti kasutada, siis adekvaatseid andmeid lapse taseme kohta ei saa. Seetõttu on oluline, et hindajal oleks vähemalt korralik teoreetiline ettevalmistus, kuid eriti kasulik on praktiline väljaõpe. Viimane on vältimatu eeltingimus paljude testide kasutamiseks. Hindamise tulemus sõltub ka sellest, mida hindaja teab lapse arengust ja hinnatavatest nähtustest. See on oluline tulemuste tõlgendamisel, mida isegi standardiseeritud testide puhul ei saa teha pealiskaudselt või automaatselt. Kokkuvõtteks, kõige õigemaid tulemusi annab uuring, mille teostaja tunneb põhjalikult uuritavat nähtust ja valdab kõrgel tasemel uurimismeetodeid, mida ta kasutab.