Islandi endine president Guðni Th. Jóhannesson pidas Tartu Ülikoolis avaliku loengu väikeriikide tähtsusest
16. veebruaril esines Islandi endine president Guðni Th. Jóhannesson ajaloo ja arheoloogia instituudis (Jakobi 2–226) ingliskeelse avaliku loenguga „Kas väikeriigid on olulised? Islandi hiljutiste kogemuste analüüs koos isiklike mõtisklustega“.
Avalikul loengul rääkis Guðni Th. Jóhannesson väikeriikide rollist maailmapoliitikas, toetudes nii oma kogemusele Islandi presidendina aastatel 2016–2024 kui ka tööle Islandi Ülikooli ajalooprofessorina. Guðni Jóhannesson on erakordne näide, kuidas õpetlane ja intellektuaal võib tõusta oma riigi presidendiks. Ta sai tuntuks Islandi lähiajaloo probleemide tasakaaluka käsitlejana, kui Panama paberite lekkimisega paljastati poliitikute huvide konflikt 2008. aasta finantskriisi lahendamisel. Kui Jóhannessonilt televisiooni otse-eetris küsiti, kas temast võiks saada järgmine Islandi president, nägid paljud televaatajad just temas tulevast riigipead. 2016. aastal võitiski Guðni Th. Jóhannesson ülekaalukalt üldvalimised ja 2020. aastal usaldati talle üksmeelselt ka teine ametiaeg. 2018. aastal käis Guðni Jóhannesson president Kersti Kaljulaidi külalisena ka Tartus, et tähistada koos Soome, Läti, Leedu, Poola ja Gruusia presidendiga Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.
Seekord külastas professor Jóhannesson Eestit, kuna esines Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse korraldataval Euroopa Liidu laienemise konverentsil. Tartusse tuli ta ajaloo ja arheoloogia instituudi kaasprofessori Kaarel Piirimäe ning külalisprofessor Mart Kuldkepi kutsel.
Vaata loengu salvestust siit:
