PROGRAMMIST
ESPON 2020 programm
ESPON 2020 korraldab ELi regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitikat toetavaid regionaaluuringuid ja analüüse, Loodakse uut teadmust Euroopa regioonide kohta ja soodustatakse liikmesriikide planeerimisalast koostööd. Programm toetab ka Euroopa ruumilise planeerimise ja regionaalarenguga tegelevate teadlaste koostööd ja võrgustumist. Programmis osalevad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Norra ja Šveits.
ESPON 2020 programmil on viis eesmärki:
- teostada uuringuid ja levitada nende tulemusi;
- pakkuda analüütilist tuge ruumipoliitikate teostajatele;
- edendada Euroopa territoriaalset seirevõrgustikku ja rakendada territoriaalse analüüsi töövahendeid;
- laiendada territoriaalsete analüüside ulatust ja kasutuselevõttu;
- arendada välja konkreetsed haldus-tööriistad, mis andaks kiiresti vajaduspõhist sisendit poliitikate kujundamisel.
Programmi kogueelarve on 48,7 miljonit eurot, millest 41,4 miljonit eurot moodustab ELi toetus (85%) ning riiklikud kaasfinantseeringud 7,3 miljonit eurot (15%).
Euroopa ruumilise arengu võtmed
- Globaliseerumine, uued majandused ja majanduskriis
- Kliimamuutus
- Energiajulgeolek ja uued paradigmad
- Rahvastik ja migratsioon
- Ruumiline kontsentratsioon
ESPONi eesmärk on aidata kaasa Euroopa poliitikatele/arengutele:
- Suunata/toetada regionaalse konkurentsi- ja sidususpoliitikat.
- Otsida lahendusi globaalprobleemidele.
- Regionaalse koostöö võtmed, panna areng ruumilisse konteksti, tugevused / nõrkused.
Taust
Euroopa territoriaalse planeerimise ühistegevuse ja -uuringute idee pärineb 1990ndate teisest poolest, mil koostati Euroopa Territoriaalse Arengu Perspektiivi (ESDP; European Spatial Development Perspective). ESDP võeti vastu Euroopa Liidu liikmesriikide poolt 1999. Esimene ESPON programm käivitati 2002 ja see kestis 2006ni. Esimese programmiperioodi uurimistulemused Euroopa territoriaalsest arengust on kättesaadavad koduleheküljelt. ESPON 2013 programm hõlmab perioodi 2007-2013 ning keskendub Euroopa Liidu poliitikamõjude ja arengute territoriaalsele hindamisele.
ESPON uurimisprojektide tulemustega saab lähemalt tutvuda ESPONi koduleheküljel.
ESPONi elektroonilist inglise keelset infolehte saab tellida, saates tühja meili aadressile newsletter@espon.eu
Uurimispartnerite leidmist hõlbustab partnerite kohvik, milleks palume täita ja ära saata asutuse andmeleht.
Uus programmiperiood
ESPON on järgmiseks programmiperioodiks ette valmistanud neli uuringute fookusteemat. Plaanitava arutelu eesmärgiks on sõnastada Eesti ja Euroopa jaoks olulisemad teemad.
1. Climate neutral territories. Euroopa Liidu roheleppe teostamine ja kliimaneutraalsuse saavutamine tähendab revolutsioonilisi muutusi majanduses. Märksõnad: kliimaneutraalsus aastaks 2050, rohepööre, energiapööre, rohemajandus, ringmajandus, jätkusuutlik liikuvus, rohetaristu, digitaliseerimine, säästlik keskkonna planeerimine, õiglane üleminek.
Link PDF failile: Climate neutral territories
2. Governance of new geographies. Inimesed on üha mobiilsemad, mistõttu teadmised ruumipoliitikatest on üha olulisemad. Toimeregioon (functional area) on kontseptsioon analüüsimaks näiteks põgenikevooge, noorte tööpuudust või pendelrännet. Märksõnad: FUA, pendelrändeareaalid, siseperifeeriad, hajaasustusega alad, saared, rannikualad, piiriregioonid, makroregioonid
Link PDF failile: Governance of new geographies
3. Perspective for all people and places. Sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus Euroopas kasvab, ka lõhe nn vana-Euroopa ja uute liikmesriikide vahel suureneb. Teema puudutab majanduse ja ühiskonna tasaarengut ning näiteks kuidas elu maal säilitada. Märksõnad: sotsiaal-majanduslik ebavõrdsus, ruumiline segregatsioon, elukeskkonna ja eluasemete kvaliteet, avalikud teenused, ränne, põgenikekriis.
Link PDF failile: Perspective for all people and places
4. Places resilient to crises. Koroonakriis on mänginud kaardid mõneks ajaks ümber nii majanduses, ühiskonnas ning kütnud kirgi üles poliitikas. See on tõstnud hinda väiketalud maapiirkondades, mida soosib ka kaugtöö. Praegune olukord on taas tõstnud päevakajaliste teemade üle säilenõtkuse ning kriiside ennetamise. Märksõnad: Majanduskriisid, loodusõnnetused, Covid-19 pandeemia, haavatavad piirkonnad, kliimamuutustega kohanemine, säilenõtkus
