Anne Vabarna nimelise seto omakultuuri preemia pälvis 2025. aastal valminud seto leelo alternatiivse noodikirja projektijuht Janika Oras. Punktinoodi näol on tegemist originaalse alternatiivse noodistussüsteemiga ja seda kasutava veebirakendusega, mille eesmärgiks on nii visuaalselt kui kuuldeliselt edasi anda seto arhailise ja …
9.-10. detsembril toimus Emajõe Suursoo Keskuses tippkeskuse “Eesti juured” aastaseminar „Interdistsiplinaarsed võimalused minevikusündmuste uurimisel“, mille jooksul tippkeskuse seitse töörühma tutvustasid oma värskeid uurimistöid, tippkeskuse juhtumiuuringute rühmad tutvustasid oma saavutusi ja plaane ning toimusid ka ajurünnakud oluliste potentsiaalsete uurimisideede välja sõelumiseks. Külalisena …
Ingrid Rüütel (snd 3.11.1935) on folklorist ja etnomusikoloog, kelle enam kui 60 aastat kestnud karjäär on pühendatud eesti rahvamuusika uurimisele ning folklooriliikumise arendamisele. Tema silmapaistva teadusliku tegevuse keskmes on püüe mõtestada ja avada pärimuskultuuri olemust ning selle kaudu väärtustada ning …
Neljapäeval, 4. detsembril toimus teadusfoorum “TeadusEST 2025: Eesti teaduse tipus on tihe”, mille keskmes olid Eesti teaduse tippkeskused ja teaduse hindamine. “Ma ei väsi kinnitamast, et olen Eesti teadlaste üle väga uhke”, sõnas Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Anu Noorma. “Meil on …
Eesti Teadusagentuur korraldab 4. detsembril Tartu Lydia hotelli sündmuskeskuses teadusfoorumit “TeadusEST 2025: Eesti teaduse tipus on tihe”, mille keskmes on Eesti teaduse tippkeskused ja teaduse hindamine (kes ja kuidas otsustab kus on piir „tipp“ ja „mitte-tipp teaduse“ vahel kui raha ei pruugi alati …
29. novembril esitleti Eesti Kirjandusmuuseumis Ingrid Rüütli 90. juubelile pühendatud konverentsil väljaannet „Vana Kannel XV. Muhu regilaulud“. Teose koostas Kanni Labi, viiside osa koostajad on Janika Oras ja Ingrid Rüütel. Kahe köite kogupikkus on 1679 lehekülge. „Vana Kannel“ on Jakob …
Tippkeskuse „Eesti juured“ folkloristika ja kultuurigeograafia uurimisrühma liikmete artiklid täitsid ajakirja Keel ja Kirjandus novembrinumbri. Regilaulude varieerumisele pühendatud Mari Väina juhitud uurimisprojekti (PRG 1288) täitjate kirjutised avavad eesti regilaulukorpuse saamis- ja uurimisloo asjaolusid, regilaulu esitustavade ning retseptsiooni muutumist ning avaldamispoliitikaid. …
27. septembril toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuses konverents „Eesti hobuse unikaalsus teadlaste ja praktikute silme läbi”. Eesti tõugu hobune on põlistõug, kes on osa Eesti kultuuripärandist ja kes kannab endas olulist geneetilist ja fenotüübilist mitmekesisust. Et see pärand säiliks, peab tõug olema …
20. septembril septembril toimus Liepupes valla rahvamajas kolmas Vidzeme liivikeelse kultuuriruumi rahvusvaheline konverents „Vidzeme liivikeelse kultuuriruumi väärtused – aktuaalne ja avatud“. Konverents tõi kokku laia huviliste ringi – kohalike kogukondade esindajaid, kultuuripärandi uurijaid ja spetsialiste. Selle aasta konverentsi keskseks teemaks …
14. ja 15. septembril toimus Kihnu saarel Liivi lahe kontaktide ja Läti-Eesti kultuuriühtsuse juhtumiuuringute kavandamise ja edasise koostöö edendamise seminar, kus osalesid arheogenoomika, lingvistika, folkloristika ja kultuurigeograafia ning arheoloogia töörühmade esindajad. Seminaripäevad olid ääretult mitmekesised. Kihnus elav etnoloog Mare Mätas …
