Muutus ja järjepidevus

Järjepidevust (aga ka muutusi) saab jälgida eestlaste geenides, keeles, pärimuses, maastikes, toitumises ja muus. Järjepidevuse juhtumiuuringu töörühm seob folkloristika, geneetika, arheoloogia, keeleteaduse ja paleoökoloogia teadlasi. Esimene aeganõudev ülesanne on saada põhjalik ülevaade erinevate distsipliinide andmestikest ja leida ühine keel. Lähteülesanne oli mõelda selle peale, kas ja kuidas andmete sünkroonne varieeruvus kajastab ajaloolisi protsesse, sh rahvastikuprotsesse ja kultuurikontakte. Väljakutset pakub asjaolu, et andmestikud on väga erinevad ajalisel ja ruumisel skaalal kui ka küsimusepüstitustes. Samuti nõuab aega distsipliinist lähtuvate terminite täpsustamine. Töögrupi eesmärk on pakkuda andmete kooskasutusega palju terviklikumat pilti rahva ja koha järjepidevuse uurimiseks. Aruteludes on võrreldud seda, mida erinevad distsipliinid mõistavad järjepidevuse all, samuti on ühe teemana kerkinud esile “klassikaliste” tekstide distsipliinideülene kriitiline hindamine tänaste teadmiste valguses. 

Töögrupp keskendub erinevatele kultuurilistele, tehnoloogilistele ja majanduslikele uuendustele ajalisruumilises võrdluses. Projekti esimeses osas on fookus toidu-uuendustel. Vaatluse alla võetakse koduloomade ja nendega kaasnevate kõrvalproduktide (nt piim ja piimasaadused) saabumine ja levikuprotsessid, samuti taimekasvatusega seotud innovatsioonid. Selleks rakendatakse andmekogumeid arheoloogiast ja ajalooteadusest, biomolekulaarsetest analüüsidest, zooloogiast-botaanikast, keele-etümoloogiast ja folkloristikast. Eesmärk on kaardistada kõnealuste toidu-uuenduste levik, ajaline sügavus, kultuurilised konnotatsioonid ja regionaalsed erinevused. Projekti teises pooles keskendutakse tehnoloogilistele ja materiaalse kultuuri uuendustele (mh metallurgia).

Eesmärk on järvesetete abil uurida Lõuna-Eesti koosluste muutumist läbi aja, keskendudes inimmõju ilmnemisele ja suurenemisele seoses ühiskondlike muutustega. Taimekoosluste uurimiseks kasutab paleoökoloogia ja -kliima töörühm õietolmuanalüüsi. Uue suunana Eestis on uuringu teine partner arheogenoomika töörühm võtnud kasutusele setteDNA analüüsi, mille abil on võimalik uurida nii taime- kui loomakoosluste muutumist. TÜ genoomika instituudi värske külalisteaduri Ruairidh Macleodi (Oxfordi Ülikool) abiga on tekitatud vastav laboratoorne võimekus ning tehtud ka esmased bioinformaatilised analüüsid. Peagi liitub uuringuga setteDNA analüüsile keskenduv järeldoktorant.

Juhtumiuuringu “Loomad ja inimene” alt oleme peatselt lõpule jõudmas pilootprojektiga, mille eesmärk on kohandada inimgenoomika jaoks välja töötatud aDNA metoodika loomade aDNA analüüsi tarvis. Valitud proovidega on läbi viidud aDNA eraldamine, aDNA-raamatukogu koostamine ja sekveneerimine. Käimas on bioinformaatiline andmeanalüüs. Kui metoodika saab kohandatud, siis on plaanis vanade loomaproovide suuremahuline ülegenoomne analüüs, mille andmed ühildatakse (koostöös mitme tippkeskuse töörühmaga) isotoop-, keskkonna- ning inimandmetega, et seostada need loomade toitumise, keskkonnamuutuste ja inimeste migratsioonilainete ning kultuuriarengutega.

Teedevõrgustiku ja keskkonna seoste juhtumiuuring uurib, kuidas looduslikud tegurid on mõjutanud ajalooliste teede rajamist ja kasutust. Keskne ülesanne on rootsiaegsete transpordikaartide digiteerimine ning 17. sajandi teede põhjal kulufunktsiooni kalibreerimine, kasutades võrdluseks tänapäevaseid keskkonnaandmeid. Eesmärk on rekonstrueerida ajaloolisi liikumismustreid ja hinnata, millisel määral reljeef, pinnased, veekogud ja muud tegurid suunasid teedevõrgu kujunemist. Uuring loob aluse mineviku liikuvuse paremale mõistmisele ja toetab laiemat aegruumilise modelleerimise raamistikku.