Ilmunud on Setomaa koguteose kolmas köide, mis tutvustab seto keele ja kultuuri mitmekesisust ja kaasaegset kultuuriruumi
Mai lõpus ilmus trükist Setomaa koguteose kolmas köide. Koguteose esimesed osad – „Setomaa 1. Loodus“ ja „Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastateni” – ilmusid vastavalt 2016. aastal ja 2009. aastal, seega kulus uue köite valmimiseks peaaegu kümme aastat.
Nagu raamatu eessõna autorid Karl Pajusalu ja Ahto Raudoja teose sissejuhatuses ütlevad, saab Setomaa ainulaadsust kõige ehedamalt kogeda seto keele ja kultuuri kaudu. Mahukas, 512-leheküljeline teos koosnebki kahest põhiosast: esimene on pühendatud seto keelele, teine tänapäeva kultuurile.
Raamatu esimene põhiosa keskendub seto keele arengule ajaloolistest juurtest kuni praeguse olukorrani. Käsitletakse seto keeleainese kogumis- ja uurimislugu, kirjaviisi kujunemist, seto keeleala murdejaotust, häälduse, grammatika ja sõnavara eripära, samuti rikkalikku seto nimevara, nagu kohanimed, loodusnimed, eesnimed ja perekonnanimed. Osa lõpus antakse ülevaade seto keele õpetamisest kasutamisest kaasajal. Keeleosa tuumaks on kirjeldused seto häälduse ja grammatika põhijoonte ja sõnavara eripärast.
Raamatu teine põhiosa tutvustab seto kultuuri kogu praeguses mitmekesisuses, selle erilaadseid ilminguid ja arenguid. Lugeja saab põhjaliku ülevaate seto kirjandusest, meediast, muusikast, näitekunstist, kujutavast kunstist, tänapäeva kultuuri tähtsündmustest ja seto pärandist muuseumides. Meedia peatükk käsitleb trükimeediat, raadiot ning dokumentaalfilme ja telesaateid, muusika peatükist saame lugeda seto leelo ja leelokooride, aga ka tänapäeval väga olulise valdkonna – etnopopi – kujunemisloost, mille parimaks näiteks on ansambel Zetod. Uudne ja seni põhjalikumalt käsitlemata on seto kultuuri kujutamine kunstis. Põnevat lugemisainest pakuvad peatükid Setomaa ja setode vanimatest kujutamisest kunstis, samuti ülevaade setode ja Petseri kujutamisest 21. sajandi kunstis.
Raamatu põhiteksti täiendavad eri teemasid põhjalikumalt avavad tekstiaknad ja arvukad illustratsioonid. Teoses leidub nii vanu ja publitseerimata fotosid kui ka arvukalt fotosid tänapäevast, mis nüüdseks on ometi ka ajalugu ja selle jäädvustamine on oluline nii tänasele kui ka tulevasele kogukonnale. Näiteks on raamatus püütud ära tuua kõikide tegutsevate ja paljude varem tegutsenud leelokooride fotod.
Köite lõpus on esitatud isiku- ja kohanimeregister, mõlemas on ligikaudu 1000 nime. Nagu ka varasemates koguteose köidetes, on kõikide artiklite kokkuvõtted ja illustratsioonide allkirjad toodud ka seto, vene ja inglise keeles.
Raamatul on suur ja mitmekesine autorkond. Nende seas on setosid, kes igapäevaselt aitavad hoida ja arendada seto kultuuri, ning nimekaid teadlasi ja kultuuriinimesi. Raamatu tekstidel on üle 40 autori ja ka raamatu valmimisaeg väga pikk: osad peatükid on kirjutatud kümmekond aastat tagasi. Vahepeal on palju muutunud ja raamatu teises, tänapäeva kultuuri esitavas osas oleme püüdnud hoida ka varem valminud artiklid päevakohasena.
Täname südamest kõiki, kes on aidanud kaasa selle raamatu valmimisele!
Suur tänu kõigile autoritele, toimetajatele, toimetuskolleegiumile, tõlkijatele, nõuandjatele ja retsensentidele. Eriti südamlikud tänud kannatlikule kujundajale Endla Tootsile ja korrektuuri lugemisel asendamatule Eva Saarele Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudist.
Raamatut saab osta Seto Kaubamajast, Setomaa muuseumidest ning Apollo ja Rahva Raamatu poodidest.
Koguteose esitlusest tegi toreda loo Lõuna-Eesti Postimees, SIIT saab seda vaadata.
Koguteose väljaandmist on toetanud:
- Eesti Teadusagentuur (projekt PRG2184)
- Haridus – ja Teadusministeerium tippkeskuste toetusest (TK215 Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus)
Uudise koostas Seto Instituut.
