Eesti juured Poznanis
31. augustist 4. septembrini toimus Poznanis Poolas peamiselt arheolooge ühendava liidu (International Union of Prehistoric and Protohistoric Sciences, UISPP) XXI maailmakongress, millesse panustasid ka Eesti juurte tippkeskuse (EJTK) ja ECHO projekti esindajad.
Arheogenoomika töörühma liikme Lehti Saagi eestvõttel oli kongressile esitatud sessioon “Interdisciplinary approaches in studying the human past in Eastern Europe and beyond” (“Interdistsiplinaarsed inimese mineviku-uuringud Ida-Euroopas ja kaugemal”) . Eesmärk oli tuua ühte ruumi kokku ettekanded, milles käsitletakse häid näiteid erinevate distsipliinide teadlaste koostööst, kuid samuti anda võimalus arutleda väljakutsete üle. Töötoa kaaskorraldajad olid Monika Karmin (arheogenoomika), Eve Rannamäe (arheozooloogia), Kaarel Sikk (arheoloogia), Anneli Poska (paleokliima ja -ökoloogia) ja Miina Norvik (lingvistika) ning toetust pakkus Alena Kushniarevich (arheogenoomika).
Sessioonil oli kokku 9 ettekannet, mille lai teemadering kattis Ida-Euroopa kõrval ka teiste piirkondade interdistsiplinaarseid uuringuid. Ettekanded tõid kokku arheogeneetika ja bioarheoloogia lähenemised, stabiilsete isotoopide analüüsi ning zooarheoloogia, paleoökoloogia ja arheoloogia meetodid eri piirkondade ja leiukohtade uurimisel nii Euroopas kui Aasias. Mitu ettekannet põhines peamiselt vana DNA uuringutel, keskendudes praegu eesliinil olevale geneetiliste sugulussuhete rekonstrueerimisele. Näidati indiviidide võimalikke lähisugulussuhteid ning rekonstrueeritud sugupuid, mis võivad peegeldada ka ühiskonna sotsiaalseid struktuure laiemalt, kultuurilisi käitumisnorme ning rahvarühmade omavahelisi sarnasusi.
Ettekanded kajastasid tulemusi erinevatest neoliitikumi ja pronksiaja leiukohtadest, nagu Shimao linn ja selle satelliitlinnad Hiinas (ettekande pidas Zehui Chen), Tiszapolgár-Basatanya leiukoht Ungaris (Taylor Danielle Mateyka) ning Trzcinieci ja Otomani-Füzesabony kultuuri matmispaigad Kesk-Ida-Euroopas (Maciej Chyleński). EJTK nõuandva kogu ja ECHO projekti tiimi liige professor Rimantas Jankauskas rääkis inimeste päritolust ning sotsiaalsest liikuvusest keskaegses Vilniuses. Pjotr Wojtal ja Nina Kowalik tutvustasid hüljeste püügitavasid Läänemere kirdeosas ning Aurelien Tafani esitas tulemusi loomapidamise hooajalisuse kohta 4. aastatuhandel Rumeenias. Michelle Pfeiffer tutvustas Hispaanias Menorca saarel asuva Biniadrísi koopa näitel, milline võis olla lapsepõlv hilisel pronksiajal. See kõlas väga kokku UISPP 21. kongressi ühe plenaarettekandja Aprill Nowelli ettekandega, kus tõsteti esile arheoloogias pikka aega tähelepanuta jäänud lapsepõlve teema.
Eesti juurte tippkeskuse liikmetest esinesid sessioonil ettekandega Monika Karmin ja Miina Norvik, kes tutvustasid suuremahulisi interdistsiplinaarseid projekte ning rääkisid nendega seotud väljakutsetest ja võimalustest. Kaarel Sikk aga arutles erinevate andmestike ühendamise võimaluste üle tippkeskuse uurimisrühmade andmestike näitel.
Sessiooni võib lugeda igati õnnestunuks: ettekannete ajal oli arvukalt kuulajaid ning aktiivselt võeti osa ka lõpudiskussioonist. Kui ettekannetes tutvustati peamiselt edulugusid, siis arutelus tulid esile ka isiklikud tähelepanekud. Ennekõike mainiti erialaülese koostööga seonduvaid väljakutseid, nagu üksteise mõistmisele kuluv aeg ning ootuste ühitamine eri distsipliinide vahel. Samuti arutleti andmebaaside teemadel. Üldiselt leiti, et kuigi andmebaaside arendamine on aeganõudev ja kohati isegi tänamatu töö, nähakse siiski nende väärtust. EJTK kogemuse põhjalt nentisime, et ühest küljest on hädavajalik tutvustada ja tiivustada suuremahulisi koostööprojekte, mis loovad ruumi, aja ja ressursid distsipliinideüleseks koostööks. Teisalt on aga ülioluline sõlmida isiklikke kontakte ja teha väikeseid igapäevasamme.
Kongressi tihedas kavas olnud ettekannetele ning aruteludele lisaks külastasid arheogenoomika grupi liikmed ka Poznani Adam Mickiewiczi Ülikooli vana DNA gruppi, mida juhib Anna Juras, ning kohtusid sama ülikooli arheoloogi Robert Staniukiga. Mõlemal suunal arutati edasisi koostöövõimalusi.
Kongress toimus põhiliselt linna servas asuvas kampuses, kuid oli võimalusi ka linnaga tutvumiseks – Poznan oma värviliste majade, mõnusa linnaruumi ja arvukate kohvikutega lausa kutsub ringi vaatama. Peale linnaekskursiooni kuulus programmi näiteks arheoloogiamuuseumi külastus, kus avati näitus “Teed minevikku: 30 aastat päästekevamisi Poolas”.
Kongressile järgneval päeval toimus ekskursioon, mis andis huvilistele võimaluse saada ülevaate Suur-Poola piirkonna ja ka laiemalt Poola ajaloost. Iga külastatava kohaga liiguti sealjuures justkui ajas kaugemale. Esmalt käidi Dziekanowice Suur-Poola etnograafiamuuseumis, mis toimib vabaõhumuuseumina ning annab ettekujutuse tüüpilisest sealse piirkonna külast 19. sajandil. Seejärel sõideti edasi Poola riigi lätteks loetavale Ostrów Lednicki saarele. Ekskursiooni lõpetuseks külastati Biskupini, kus on arheoloogiliste leidude põhjal rekonstrueeritud hilispronksiaegne kindlustatud asula. Samuti oli seal võimalik uudistada veelgi kaugemast ajast pärit esimeste põlluharijate ning ka kütt-korilaste elamist.
