Euroopa Teadusnõukogu grandi toel mõtestatakse ümber küttimise ja koriluse roll rahvastiku kiires kasvus

Euroopa Teadusnõukogu (ERC) sünergiagrandi projekti raames uurib Tartu Ülikooli arheoloog Mari Tõrv, kuidas kütid ja korilased üle kogu põhjapoolkera saavutasid märkimisväärse rahvaarvu kasvu ja sotsiaalse keerukuse ammu enne seda, kui maaviljelus ja karjakasvatus muutusid põhiliseks elatusviisiks. Tõrva töörühm panustab projekti Baltikumi piirkonna materjalianalüüsiga.

Võime ajalooõpikutest lugeda, kuidas suured rahvastikumuutused algavad viljelusmajanduse ja loomade kodustamisega. Valdav on arusaam, et toidu ülejääk ja püsiasustus, aga ka sotsiaalselt komplekssed ühiskonnad tekivad alles varajastes maaviljelejate kogukondades.

Ometi näitab arheoloogiline aines, et nii Baltikumis kui ka teistes põhjapoolkera piirkondade küttide-korilaste ühiskondades kasvas populatsioon märgatavalt juba enne viljelusmajandust.

Täiesti uus vaade põhjapoolkera rahvastiku minevikule

Uues teadusprojektis uuritakse nende populatsioonimuutuste pikaajalisi põhjuseid põhjapoolkera eri piirkondades. „Kui öelda „kütt-kalur-korilane“, siis eeldatakse, et need on inimesed, kes rändavad toidu järel. Tegelikult on mitmesugused arheoloogilised meetodid võimaldanud meil teada saada, et see ei olnud nii – nad ka hoiustasid toitu, elasid külades ja käisid väikeste rühmadega jahil,“ selgitab Mari Tõrv.

„Kuna see oli nendes regioonides mõistlik ja optimaalne valik, siis püsisid põhjapoolkeral küttimine, kalastus ja korilus elatusviisidena oluliselt kauem kui mujal,“ lisab Tõrv. „Kui meres on hülged ja metsas loomad, siis pole mõttekas kliimaga võideldes kasvatada kaera, otra või nisu. See tähendab, et peaksime siinseid kütte, kalureid ja korilasi nägema hoopis säilenõtkete kogukondadena, kes oskasid keskkonnaga kooskõlas elada.“

Kui rahvastiku arvu kasv ei olnud seotud maaviljeluse ega loomakasvatusega, siis millised kultuuri- ja keskkonnategurid tõid kaasa väikeste küttide-korilaste kogukondade suurenemise? Algav projekt ei piirdu vaid lihtsate kliima- ja kultuurivaheliste seoste loomisega, vaid aitab kiviaja küttide-korilaste rahvastikuprotsesse mõista palju avaramalt. Muu hulgas vaadeldakse inimeste endi teadlike valikute mõju ja traditsioonide rolli toitumise, asustusmustrite ja tekkiva sotsiaalse ebavõrdsuse kujunemisel.

Koostöö maailma tippteadlastega

Värskelt rahastuse saanud projekt FORAGER koondab kuue partnerülikooli 37 teadlast kokku üheksast institutsioonist. Projekti juhid on professor Oliver Craig Yorki Ülikoolist (ÜK), professor Enrico Crema Cambridge’i Ülikoolist (ÜK), professor Peter Jordan Lundi Ülikoolist (Rootsi) ja professor Anna Marie Prentiss Montana Ülikoolist (USA).

Vaid ERC sünergiagrandiga tehtav rahvusvaheline koostöö võimaldab kasutada ulatuslikke andmekogusid ja võrrelda Eesti arheoloogilist materjali Jaapani, Vaikse ookeani looderanniku, Atlandi kirderanniku ja Läänemere piirkonna leidudega. Eri piirkondade populatsioonikasvude kõrvutamine aitab avada nende taga peituvate protsesside komplekssust ning loob tänu projektis osalevate teadlaste mitmekesisele teaduslikule taustale viljaka koostöö.

Tartu Ülikool aitab projektis toidu ja elatusalade uurimisega Baltikumis, aga ka laiemalt Baltikumi kohta käivate andmete koondamisega. Meie teadlastest osalevad projektis lisaks Mari Tõrvale arheokeemia professor Ester Oras ja laboratoorse arheoloogia professor Aivar Kriiska, samuti luuakse koht ühele doktorandile.

ERC projekt „Investigating alternative trajectories for human demographic growth in temperate northern Holocene societies“ (FORAGER) vältab viis aastat.

Uudise tekst: Tartu Ülikooli ajalo ja arheologia instituut

Kuula pikemalt saatest “Labor”https://vikerraadio.err.ee/1609853638/labor-kutt-korilase-keerukas-elu