Konverents „Eesti hobuse unikaalsus teadlaste ja praktikute silme läbi“

27. septembril toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuses konverents „Eesti hobuse unikaalsus teadlaste ja praktikute silme läbi”.

Eesti tõugu hobune on põlistõug, kes on osa Eesti kultuuripärandist ja kes kannab endas olulist geneetilist ja fenotüübilist mitmekesisust. Et see pärand säiliks, peab tõug olema elujõuline, st hobusel ja tema kasvatamisel peab olema eesmärk. Eesti tõugu hobuse arvukus on praegu teiste ohustatud tõugudega võrreldes hea, kuid vajalik sellegipooolest on vajalik disskussioon, mis suunas liikuda, kuidas kõige paremini üht maatõugu hobust tänapäevases maailmas säilitada ja kuidas mõjutavad praegused aretusotsused tõu habrast mitmekesisust.

Eriti oluliseks peetakse teadmussiiret ning teemale läheneti mitmetest tahkudest. Ühe konverentsi ettekande tegi ka tippkeskuse Eesti juured liige ja arheozooloogia töörühma juht Urmas Saarma. Saarma rääkis eesti hobuse emaliinidest, nende geneetilisest mitmekesisusest ja seostest teiste eesti ja maailma hobuste emaliinidega. Nimelt on eesti hobune on aborigeenne tõug, mille geneetilise mitmekesisuse säilitamine on keskse tähtsusega tõu kaitseks ja edukaks aretustööks. Ettekandes andis ta ülevaate Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli ning eesti hobuse kasvatajate ja kaitsjate vahelise koostöö tulemusel läbi viidud eesti hobuse emaliinide uuringust, mis põhineb mitokondri genoomi järjestuste analüüsil.

Konverentsi korraldasid Eesti Hobuse Kaitse Ühing ja Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja Eesti Tõugu Hobuste Kasvatajate ja Aretajate Seltsiga. Konverents on pühendatud Eesti Hobuse Kaitse Ühingu 25. aastapäevale.

Loe arheozooloogia töörühmast lähemalt: sisu.ut.ee/eestijuured/arheozoloogia/

Päise foto: Hobused rannal – Meeri Lonn