Tippkeskus “Eesti juured” selgitab humanitaaria ja loodusteaduste koostöös Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Tippkeskuse fookuses on evolutsioon – muutused ajas ja ruumis – selle mõiste kõige mitmekesisemates ilmingutes.
Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid lõimiv erialadeülene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasmõjude uurimiseks. Tippkeskus uurib Läänemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase jääaja järgse asustuse algusest tänaseni, lähtudes areaalsest ja ökoloogilisest taustast. Teadustöö kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid mõjutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid.
Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia koostöös loodavatele paik- ja piirkondlikele täppisandmetele, loovad teadlased detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.
27. septembril toimus Järvamaa Kutsehariduskeskuses konverents „Eesti hobuse unikaalsus teadlaste ja praktikute silme läbi”. Eesti tõugu hobune on põlistõug, kes on osa Eesti kultuuripärandist ja kes kannab endas olulist geneetilist ja fenotüübilist mitmekesisust. Et see pärand säiliks, peab tõug olema …
20. septembril septembril toimus Liepupes valla rahvamajas kolmas Vidzeme liivikeelse kultuuriruumi rahvusvaheline konverents „Vidzeme liivikeelse kultuuriruumi väärtused – aktuaalne ja avatud“. Konverents tõi kokku laia huviliste ringi – kohalike kogukondade esindajaid, kultuuripärandi uurijaid ja spetsialiste. Selle aasta konverentsi keskseks teemaks …
Aeg ja ruum
Muutus ja järjepidevus
Piirkonna- ja kohauuringud
Arheogenoomika
Arheokeemia
Lingvistika
Folkloristika ja kultuurigeograafia
Arheoloogia
Paleökoloogia- ja kliima
Arheozoloogia
Eesti 2035 pikaajalise arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks tippteaduse toetamise abil otsustas haridus-ja teadusminister eraldada 70 miljonit eurot seitsmeks aastaks kümnele teaduse tippkeskusele.
Tänavu valmis seni põhjalikem seto keelt ja nüüdiskultuuri käsitlev raamat – koguteos “Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur”. Kogumiku keeleosa koostaja, akadeemik Karl Pajusalu sõnul on seto keel erakordselt ehe ja loov, kuid noorte seas mõnikord salakeele staatuses olev pärand. Traditsioonirikka pärimuskultuuri kõrvale on tekkinud elust pakatav seto nüüdiskultuur.
