Tippkeskus “Eesti juured” selgitab humanitaaria ja loodusteaduste koostöös Eesti ja naaberalade kultuurilise ja geneetilise mitmekesisuse kujunemislugu. Tippkeskuse fookuses on evolutsioon – muutused ajas ja ruumis – selle mõiste kõige mitmekesisemates ilmingutes.
Selleks luuakse uuenduslik, eri valdkondi ja meetodeid lõimiv erialadeülene raamistik inimeste, kultuuride ja keskkonna vastasmõjude uurimiseks. Tippkeskus uurib Läänemere idakalda rahvaid ja kultuure kujundanud protsesse viimase jääaja järgse asustuse algusest tänaseni, lähtudes areaalsest ja ökoloogilisest taustast. Teadustöö kaardistab inimpopulatsioone ja kultuuriilminguid ning neid mõjutanud abiootilisi (kliima) ja biootilisi (taimed, loomad) tegureid.
Tuginedes arheogeneetika, kultuuri- ja keeleuuringute ning paleoökoloogia koostöös loodavatele paik- ja piirkondlikele täppisandmetele, loovad teadlased detailseid teadmisi siinsete alade rahvastiku ja eripalgelise kultuuri kujunemisest Euroopa kontekstis.
Anne Vabarna nimelise seto omakultuuri preemia pälvis 2025. aastal valminud seto leelo alternatiivse noodikirja projektijuht Janika Oras. Punktinoodi näol on tegemist originaalse alternatiivse noodistussüsteemiga ja seda kasutava veebirakendusega, mille eesmärgiks on nii visuaalselt kui kuuldeliselt edasi anda seto arhailise ja …
9.-10. detsembril toimus Emajõe Suursoo Keskuses tippkeskuse “Eesti juured” aastaseminar „Interdistsiplinaarsed võimalused minevikusündmuste uurimisel“, mille jooksul tippkeskuse seitse töörühma tutvustasid oma värskeid uurimistöid, tippkeskuse juhtumiuuringute rühmad tutvustasid oma saavutusi ja plaane ning toimusid ka ajurünnakud oluliste potentsiaalsete uurimisideede välja sõelumiseks. Külalisena …
Aeg ja ruum
Muutus ja järjepidevus
Piirkonna- ja kohauuringud
Arheogenoomika
Arheokeemia
Lingvistika
Folkloristika ja kultuurigeograafia
Arheoloogia
Paleokliima ja -ökoloogia
Arheozooloogia
Eesti 2035 pikaajalise arengustrateegia eesmärkide saavutamiseks tippteaduse toetamise abil otsustas haridus-ja teadusminister eraldada 70 miljonit eurot seitsmeks aastaks kümnele teaduse tippkeskusele.
Tänavu valmis seni põhjalikem seto keelt ja nüüdiskultuuri käsitlev raamat – koguteos “Setomaa 3. Keel ja uuem kultuur”. Kogumiku keeleosa koostaja, akadeemik Karl Pajusalu sõnul on seto keel erakordselt ehe ja loov, kuid noorte seas mõnikord salakeele staatuses olev pärand. Traditsioonirikka pärimuskultuuri kõrvale on tekkinud elust pakatav seto nüüdiskultuur.
Arheogeneetika on teadusharu, mille abil saab rännata muistse pärilikkusaine kaudu kaugesse minevikku. Näiteks on praeguseks tehtud uuringutest teada, millal said inimesed omale heledad silmad ja blondid juuksed.
