Eesti geoloogia
Pealiskord
Umbes 570 miljonit aastat tagasi kattus Eesti ala veega ja sealt alates on see mõnede vaheaegadega ligi 300 miljoni aasta kestel suhteliselt madalate šelfimerede võimuses. Võib jääda üldmulje, et kogu see pikk merede valitsusaeg oli Eesti jaoks üks pidev, sujuv ja rahulik settimine. Tegelikult oli lugu tunduvalt keerukam – veemassid kord tungisid peale, kord taandusid, vabastades endise merepõhja lühemaks või pikemaks ajaks.
Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk-Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis vastavad Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestutele ning on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi. Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 meetrini (Edela-Eestis; Ruhnul 770 m).
