Ediacara ladestu

Eesti vanimad moondest puutumata settekivimid pärinevad Ediacara ajastust. Nad lasuvad otse kristalse aluskorra kõvadel, kurrutatud tard- ja moondekivimitel, mis kujunesid juba ligi miljard aastat varem, ajavahemikul 1,55 kuni 1,9 miljardit aastat tagasi. Esialgu paigutati need, kuni 120 m paksused kihid Kambriumi ladestusse, hiljem, nende iseseisva tähenduse selgumisel, hakati neid nimetama Vendi kompleksiks. Viimase nimetas Rahvusvaheline Stratigraafiakomisjon 2004. aastal Ediacara ajastuks/ladestuks (vt ka elu areng Ediacara ajastul).

Ediacara ladestu (Hilis-Proterosoikum) on Eestis esindatud ainult noorimate, Valdai seeria Kotlini lademe settekivimitega (joonis 1).

 

Joonis 1. Ediacara ladestu stratigraafiline skeem

Kõige täielikum ja paksem on Ediacara ladestu läbilõige Kirde-Eestis. Ediacara avamusala on vaid Soome lahe põhjas, mõnel saarel (nt Prangli) ning Lahemaa poolsaarte põhjatippudes pinnakatte all (joonis 2).

 

Joonis 2. Ediacara ladestu avamus

Edela suunas lasundi paksus pidevalt väheneb ja Matsalu-Võrtsjärve joonest edelasse jääval alal Ediacara kivimeid pole.

Tõenäoliselt oli Eesti ala haaratud Ediacara ajastule eelnenud jääaegadel mandrijäätumistega, kuid setted sellest perioodist Eestis puuduvad.

Ediacara settekivimid kirjuvärviline liivakivi, aleuroliit ja savi (fotod) tekkisid arvatavasti jahedas piiratud ühendusega magestunud šelfimeres ja ladestusid aluskorra pealispinnal tekkinud murenemiskoorikule (Pirrus, 1992).

Baltika manner (praegune Ida-Euroopa platvorm) asus Ediacara ja Kambriumi ajastul lõunapoolkeral suhteliselt kõrgel laiuskraadil (vt Eelkambriumi paleogeograafiline kaart).

Foto 1. Ediacara hall liivakivi aleuriitsete veeristega Äiamaa puuraugust. Kihipind

Foto 2. Ediacara hall liivakivi aleuriitsete veeristega Äiamaa puuraugust. Kihi läbilõige

Foto 3. Ediacara aleuroliit Äiamaa puuraugust