Digipädevus

4. Digilahenduste kasutamine

DIGILAHENDUSTE KASUTAMINE

MIS SEE ON? | ÕPIVÄLJUNDID | HARJUTUSED | ÕPIVARA

MIS SEE ON?

Tehnoloogilistel lahendustel on pahatihti ainult üks õige kasutamise viis, mis annab just sellise kogemuse, nagu lahenduse loojad soovinud on. Alati ei vasta see aga kasutaja vajadustele, ei ole intuitiivselt hoomatav või lihtsalt ei toimi mingil kasutajale tundmatul põhjusel. Reegel on seegi, et mida keerukam tehnoloogia, seda suurem on tõenäosus, et miski ei tööta, ilma et kohemaid selge oleks, kas põhjus on kasutajas, seadmes, tarkvaras või mujal. Need on olukorrad, mis panevad proovile meie probleemilahendamisoskused ning esmajärjekorras võimekuse hinnata, missuguse vajaduse või probleemiga üldse tegemist on.

NB! Kui sattusid siia “Digilahenduste kasutamise” seepärast, et otsisid arvutialast nõu spetsiifiliselt Tartu Ülikooli digivahendite kasutamise kohta, vaata palun arvutiabi lehte. Kui aga soovid nõu e-õppe vahendite ja võimaluste kasutamiseks, leiad teavet elukestva õppe keskuse e-õppija käsiraamatust.

Üha enam “karbist välja” seadmeid ja rakendusi on lõppkasutaja jaoks “must kast”, mille ehituse ja tehniliste toimimispõhimõtete kohta on keeruline midagi teada saada. Erandiks on siin avatud koodiga tarkvara- ja tehnilised lahendused. See asjaolu seab piirangud kasutaja võimalustele oma probleeme vahetult ise lahendada. Info ja abi tõrgete lahendamiseks ja veaotsinguks on enamikel juhtudel siiski olemas, ent seadme lahtiharutamise asemel tuleb teada kust abi otsida. See sõltub probleemi haldajast – kas tegemist on näiteks sinu kodu-institutsiooni (nt ülikool) teenusega või hoopis Ameerika suurkorporatsiooniga, kelle kasutajatugi asub Indias. Sageli on praktilisim süveneda võrgumaterjalidesse, kus teised kasutajad varem analoogse probleemiga kokku on puutunud. Seega võib olulisimaks osutuda oskus probleemi kirjeldada ning teiste kirjeldustes ära tunda. Lahenduste leidmisel on abiks aktiivne hoiak ning võimekus mõelda ka alternatiividele juhuks, kui probleeme ei saa lahendada, aga asjad tuleb ära teha.

Teadlik tehnoloogiakasutaja olemiseks on oluline teadvustada ja hinnata, missuguseid tehnoloogiaid ja teenuseid vajad, täpsustada oma ootused neile ja seadistada neid vastavalt isiklikele eesmärkidele. Kõrghariduse omandamise kontekstis on olulisimate vajaduste hulgas ilmselt orienteerumine õppetöös kasutatavates tehnoloogiates ning ülikooli administratiivlahendustes, erialaste tehniliste vahendite kasutamisoskused ja igasugused üleüldiselt iseseisvat toimetulekut toetavad lahendused. Eriti viimaste osas valikuid tehes on oluline olla teadlik kõige olulisematest või populaarsematest digitehnoloogiatest, mida teised (nt eakaaslased, väidetavad eksperdid) kasutavad. Sealjuures on tarvis mõista digiseadmete ja -ressursside potentsiaali ja piiranguid ning nendega kaasnevaid riske ja seda, kas ja kuidas need võiksid toetada isiklike eesmärkide saavutamist. See tähendab sageli olemasolevate lahenduste endale sobivaks seadistamist – nagu näiteks uue nutitelefoni kasutuselevõtul. Oluline on teadlikkust sellestki, missuguseid asju ei saa või pole praktiline teha tehnoloogia abil. Osa digipädevusest seisneb oskuses kasutada traditsioonilisi alternatiive seal, kus see on praktiline.

Täna juba kasutatavate digilahenduste kõrval on oluline silmas pidada ka neid suuri tehnoloogilisi trende, millega igapäevane kokkupuude jääb abstraktseks – nagu näiteks tehisintellekt, automaatne näotuvastus, plokiahel jne. Iga eriala eesmärk on valmistada lõpetajaid ette maailmaks, kus need tehnoloogiad tõenäoliselt üha enam juurduvad – nii erialaspetsiifiliselt kui ka üldisemalt näiteks hariduses, tervishoius, tööstuses, äris, riigisektoris ja teistes tegevusvaldkondades. Kõrghariduse oluline komponent on selgitada ka niisuguste uute tehnoloogiate mõju ühiskonnakorraldusele ja probleemide lahendamisele. Selle oluline komponent on teadvustamine, kust digilahendused tulevad ning kes ja miks neid arendab – teema, millel on olulised seosed turvalisuse, privaatsuse ning e-riigi jt institutsioonide teadliku tunnetusega.

Digilahenduste kasutamine.

 

JÄRGNEVATE ÕPPEMATERJALIDE KASUTAMISE EELDUS ON, ET…

… oskad lahendada mõningaid tavapäraseid probleeme (nt programmi kinnipanemine, arvuti taaskäivitamine, rakenduse uuendamine, internetiühenduse kontrollimine); tead, et digitaalsed vahendid aitavad probleeme lahendada, ent oled ka teadlik oma piiridest tehnoloogia kasutamisel; tead, et tehnoloogiat ja digivahendeid saab kasutada loominguks ja oskad tehnoloogilisi vahendeid mõnel loomingulisel eesmärgil kasutada.

ÕPIVÄLJUNDID: TEADMISED, OSKUSED, HOIAKUD

Meie digipädevuse vajadused on väga erinevad ning sõltuvad nii meie individuaalsetest erinevustest ja eelistustest kui ka kontekstuaalsetest teguritest. Digilahenduste kasutamisega võiks ülikoolilõpetajal seostuda vajaduspõhine valik alltoodud teadmiste, oskuste ja hoiakute näidetest. Need on tuletatud täiendades gümnaasiumitaseme digipädevusi kõrgharidusele iseloomulike aspektidega nagu ülesannete suurem keerukus, nende sisuks oleva info hulk, suurem autonoomia ülesannete täitmisel ja kriitiline mõtlemisvõime. Toodud näited on mõeldud digipädevuse võimalike tähenduste illustreerimiseks kõrghariduskontekstis, mitte ülikoolis kohustuslike kriteeriumitena. Nendega lähemalt tutvuda ja neid kujundada aitab järgmises plokis olulisemate teemade lõikes toodud õpiressursid ning harjutused.

  • Oskan kirjeldada ja lahendada peaaegu kõiki probleeme, mis võivad tekkida praegu minu kasutuses olevate digitaalsete tehnoloogiatega.
  • Oskan otsida abi ja kaaluda alternatiive, kui probleeme ei saa lahendada, aga asjad tuleb ära teha.

  • Oskan hinnata, missuguseid tehnoloogiaid ja teenuseid vajan, täpsustada oma ootused neile ja seadistada neid vastavalt isiklikele eesmärkidele.
  • Olen teadlik traditsiooniliste lahenduste väärtusest võrreldes e-kanalite ja -keskkondadega.

  • Tunnen 1-2 oma seadme funktsioone põhjalikult ning oskan neid oma eesmärkidele vastavalt rakendada.
  • Olen kursis uuemate tehnoloogiate kasutamisega hariduses, tervishoius, tööstuses, äris, riigisektoris ja teistes tegevusvaldkondades ning oskan selgitada nende mõju ühiskonnakorraldusele ja probleemide lahendamisele.
  • Olen valmis uurima alternatiivseid võimalusi, mida tehnoloogia pakub.
  • Olen proaktiivne lahenduste otsimisel.
  • Olen proaktiivne ühises probleemilahenduses.
  • Olen avatult valmis oma väärtusi ja hoiakuid vastavalt olukorrale üle vaatama.
  • Mõistan tehnoloogiliste vahendite ja meediumide potentsiaali eneseväljenduses ja teadmiste loomises.
  • Hindan kõrgelt uue meedia lisaväärtust kognitiivsetes protsessides ja loometegevuses.
  • Olen kriitiline meedia ja tehnoloogia vahendusel toimuva teadmiste loomise ja tarbimise suhtes.

  • Kasutan oma vajadustele vastavat automatiseeritud ja usaldusväärsete infoallikate süsteemi mind puudutavates tehnoloogiates toimuvate arengute kohta.
  • Analüüsin ja tunnen infotehnoloogialahenduste kasutamise ja isikliku infovoo kaudu oma teadmiste ja oskuste arenguvaru.
  • Olen suuteline õppima, kuidas töötada mis tahes uue tehnoloogiaga, katsetades seda, kasutades selle juhiseid ja kasutajatuge ja arvestades selle positiivsete ja negatiivsete tagajärgedega.
  • Olen võimeline avardama/ajakohastama oma digipädevust vastavalt isiklikele/professionaalsetele vajadustele.

HARJUTUSED

Siin on harjutused, mis sobivad digilahenduste kasutamiseks vajalike teadmiste ja oskuste kujundamiseks nii neid iseseisvalt läbi tehes (või lihtsalt lugedes) kui ka õppetöösse integreerituna (võimalusel kohandada erialasisuga). Harjutuste läbimiseks vajalik teave on allpool õpiressurssides.

ÕPIVARA

Põhiküsimused

  • Mida tehnoloogia saab minu heaks teha ja mida mitte?
  • Kuidas leida sobiv (tehnoloogiline) lahendus uudsele probleemile?
  • Kuidas digivahendi efektiivsust hinnata?
  • Kuidas mõne oma seadme funktsioonidega põhjalikult tutvuda? Neid funktsioone on tavaliselt rohkem kui vaja – kuidas endale vajalikud leida?

Allolev materjal põhineb TacticalTech ja Mozilla koostatud Data Detox Kit teemaplokil “Declutter your phone with an app cleanse” (https://datadetoxkit.org/en/privacy/appcleanse).

Sarnaselt paljude teiste vabas turumajanduses pakutavate hüvedega kipume oma tehnoloogiliste vajaduste hindamisel ja rahuldamisel lähtuma sellest, mida meile ette söödetakse (näiteks vahetu või kaudse reklaamina). Selle tulemusena võib hõlpsasti kujuneda ebapraktiliselt suur kogus seadmeid ja rakendusi neis seadmetes.

Mida rohkem rakendusi oma nutiseadmesse laed, seda rohkem on tõenäoliselt sinu kohta andmeid liikvel, ning rohkem on ka ettevõtteid ja organisatsioone, kellel neile andmetele ligipääs. Küllap oled kuulnud nii mõnestki andmelekkest ning mõelnud, kas saaksid kuidagi ennast selliste riskide eest kaitsta. Oma tehnoloogilisi vajadusi hinnates tasub pöörata tähelepanu sellele, mida vajame, aga teadvustada ka seda, millest soovime hoiduda.

Uuri lähemalt!

Seadmesse maandunud rakenduste regulaarne ülevaatus on praktiline – eriti nende rakenduste osas, mida sa kunagi ei kasuta või mis koguvad rohkem andmeid kui peaksid. Võiksid iga rakenduse kohta otsida vastuseid järgmistele küsimustele:

  • Kas sa ikka tõepoolest vajad seda? Millal sa seda viimati kasutasid? Kas sama teenust on võimalik kasutada ka veebilehitsejas, ilma eraldi äppi alla laadimata?
  • Missuguseid andmeid see kogub?
  • Kes on rakenduse omanik? Kas sa usaldad neid? Missugune on ärimudel? Missugune on privaatsuspoliitika? Äriettevõttelt tasuta rakenduse saamine tähendab reeglina, et nad teenivad tulu mõnel teisel viisil – näiteks sinu andmeid müües.
  • Kas rakendusele on privaatsem alternatiiv? (Uuri selleks nt Data Detox Kit’i Alternative App Centre.) Mida sa oma andmete eest vastu saad? Kas see on sinu jaoks kasulik tehing?

Kõrvalda ebavajalikud rakendused!

Ebavajalike rakenduste kõrvaldamine tõenäoliselt vähendab sinu kohta kogutavate andmete hulka, vabastab telefonis mälumahtu, vähendab andmekasutuse mahtu ja pikendab aku vastupidavust. Rakendust kõrvaldades pea meeles sulgeda ka sellega seotud konto. Selleks tuleb ilmselt enne rakenduse eemaldamist selle seadetest konto sulgemise võimalus üles leida. Mõistlik on ka korraldada, et teenusepakkuja kustutab ka sinu kontoga seotud andmed oma serveritest. Selleks võib olla tarvis teha eraldi tahteavaldus.

Asenda privaatsete rakendustega!

Rakenduste kõrvaldamine vähendab ettevõtete hulka, kellel su andmetele ligipääs on. Nende rakenduste puhul, mis täidavad sulle olulisi funktsioone, tuleb küsida, kas neile leidub paremaid alternatiive. Nii mõnegi sellise vajaduse katmiseks on sarnase funktsionaalsusega rakendusi, kes sinu andmete kasutamisega raha ei teeni. Mõned soovitused on kogutud siia. Alustuseks piisab ühe või paari asendamisest – näiteks veebibrauserist.

Juuruta uusi harjumusi!

Kujunda oma olemasolevate rakenduste auditeerimisest regulaarne harjumus, mida korrata iga mõne aja tagant (vajadusest sõltuvalt näiteks paar korda aastas). Samuti harjuta end iga rakenduse allalaadimisel sellele antud õiguseid detailsemalt uurima, veendumaks kas oled kindlasti “kaubaga” päri.

 

  • Missugused on ülikoolis õppimiseks vajalikud digilahendused ja tehnoloogiad?
  • Missugused on sinu valdkonna peamised digilahendused?

Ülikoolis üldkasutatavad digilahendused

Allolev video (13 min) annab sulle ülevaate Tartu Ülikoolis üliõpilaste kasutuses olevatest töövahenditest: vikid, sisu@ut, Mahara, Urkund, Limesurvey, Panopto, BigBlueButton, Teams, Zoom, ÕIS ja Moodle: “Digiõppe ja -töö juhised üliõpilasele”.

Kolmandate osapoolte sisu nägemiseks palun nõustu küpsistega.

 

E-õppija lehestik https://eoppija.ut.ee/ annab nõu ja abi järgmistes teemades:

 

Valdkondlikud ja erialased digilahendused

Andmeanalüüs

 

Üks paljude erialade jaoks olulisi tehnilisemat laadi oskuseid on andmeanalüüs. Seal kus see on tähtis, on see stuudiumisse integreeritud. Soovitatud terviklikud õppematerjalid:

Programmeerimine

Programmeerimine tähendab paljusid erinevaid asju nii erialati kui ka erialade siseselt inimeste lõikes. Mõnikord on see integreeritud andmeanalüüsi õppega, teinekord erialaseks tööks vajalike instrumentide seadistamisega. Sageli markeerib see universaalset oskust, mis sisuliselt tähendab loometegevust. Soovitatud terviklikud õppematerjalid:

Põhiküsimused

  • Millised on uuemad tehnoloogiad hariduses, tervishoius, tööstuses, äris, riigisektoris ja teistes tegevusvaldkondades?
  • Missugune on nende mõju ühiskonnakorraldusele ja probleemide lahendamisele?
  • Kust uued tehnoloogiad tulevad?

Täna juba kasutatavate digilahenduste kõrval on oluline silmas pidada ka neid suuri tehnoloogilisi trende, millega me igapäevaselt (omateada) veel vahetult kokku ei puutu – nagu näiteks tehisintellekt, automaatne näotuvastus, plokiahela tehnoloogiad jne. Iga eriala sisuline eesmärk on lõpetajaid ette valmistada maailmaks, kus need tehnoloogiad tõenäoliselt üha enam juurduvad – nii erialaspetsiifiliselt kui ka üldisemalt näiteks hariduses, tervishoius, tööstuses, äris, riigisektoris ja teistes tegevusvaldkondades. Kõrghariduse oluline komponent on selgitada ka niisuguste uute tehnoloogiate mõju ühiskonnakorraldusele ja probleemide lahendamisele. Selle juures on oluline teadvustada, kust digilahendused tulevad, kes ja miks neid arendab. See seostub muidugi turvalisuse ning e-riigi jt institutsioonide teadliku tunnetusega.

Tehisintellekt

Mis on intellekt? Argisemas keeles tähendab see lihtsalt mõistust või aru, mõtlemisvõimet. Ning tehisintellekt (ingl. k artificial intelligence) püüab loomulikku intellekti jäljendada. Praeguses maailmas käib see jäljendamine arvutite abil, mis suudavad täita funktsioone, mida üldiselt seostatakse inimmõistusega, näiteks võime õppida ja arutleda (arutlemiseni küll veel üldjuhul jõutud ei ole). Praegused inimintellekti jäljendavad arvutiprogrammid on sellega võrreldes ikka väga vähe intelligentsed. Millise intelligentsuse skaala ulatuses praegune tehisintellekti areng toimub ja mida oskame ette kujutada tuleviku futuristlikust tehisintellektist.

 

Soovitatud terviklikud õppematerjalid

Soovitatud lisamaterjalid

Plokiahela tehnoloogiad

Plokiahel (ingl blockchain) on hajusandmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi. Sisuliselt on see kasvav loend kirjetest ehk plokkidest, mis on krüptograafiat kasutades omavahel seotud. Iga plokk sisaldab eelmise krüptograafilist räsi, ajatemplit ning tehingu andmeid.

Soovitatud lisamaterjalid

Veeb 3.0

Veeb 1.0 kandis peamiselt sisu, mille loojaks oli teenusepakkuja või muud tüüpi organisatsioon. Veeb 2.0 võimaldas ka kasutajatel endil oma sisu üles laadida ja jagada. Veeb 3.0 puhul toimivad digikeskkonnad iseõppivate üksustena, kes leiavad oma kasutajatele vajaliku info veebist iseseisvalt.

Soovitatud lisamaterjalid

Asjade internet

Asjade internet (ingl. k Internet of Things, IoT; eesti keeles ka esemevõrk, värkvõrk või nutistu) tähendab seadmeid, mis on mingil moel ühendatud andmesidevõrku ning saavad oma ülesande jaoks olulise info kogumise ja vahetamisega iseseisvalt hakkama. Sageli on need seadmed, mida pikalt infotehnoloogiate hulka kuuluvaks ei peetud (telerid, külmikud, pulsikellad, muusikariistad jm). Näiteks külmkapp, mis teavitab otsalõppenud toiduainetest või saunaahi, mille saab küdema panna mobiiltelefonist. Asjade internetti hõlmatud seadmete ja nende kasutusvõimaluste loetelu pikeneb üha ning ulatub personaalmeditsiinist ja nutikodust isejuhtivate sõidukite ja targa linnani.

Soovitatud lisamaterjalid

Kust tehnoloogiad tulevad?

Iga infosüsteem on loodud mingite vajaduste katmiseks. Täna kasutuses olevatest infosüsteemides enamuse esmane eesmärk on institutsionaalsete vajaduste rahuldamine. See tähendab näiteks et äriettevõtete puhul on kõikide toimingute esmane eesmärk teenuse/keskkonna looja/omaniku ärikasumi maksimeerimine. Riigisektori loodud teenuste puhul on selleks riigi funktsioonide täitmine, mis vahel võivad teenuse omaniku vaatest selle pakkumist küll tõhustada, ent ei pruugi samas tähendada paremat teenust kasutaja jaoks (nt inimkontakti asendamine juturobotiga). Tehnoloogiate päritolu ning nende loojate eesmärkide parem tundmine aitab teha teadlikumaid otsuseid nende kasutamise osas.

Soovitatud lisamaterjalid

Eelmine
Järgmine
Accept Cookies