Eesti rahvastiku vananedes seisab tervishoiusüsteem silmitsi uute väljakutsetega. Personaalmeditsiini tippkeskuses keskendume teadussuundadele, mida muutuv tervishoiusüsteem vajab personaalmeditsiini ajastul lähtudes neljast peamisest eesmärgist.
6.-7. mai 2026 | Tippkeskuste kevadkonverents (ENG)
Meil on hea meel kutsuda teid tippkeskuste „Eesti juured“ (CoEER) ja „Personaalmeditsiin“ (CEPM) kevadkonverentsile, mis toimub 6.–7. mail 2026 Tartus. Konverents toob kokku mõlema tippkeskuse teadlased, nõukogu liikmed ja partnerid, et jagada viimaseid arenguid, arutada uusi suundi ning tugevdada koostööd eri valdkondade vahel.
Loome riskiennustusmudeleid, mis arvestavad inimese päritolu, sugu, vanust ja eluviisitegureid. Need mudelid võimaldavad krooniliste haiguste varasemat ennustamist, parandades patsientide käsitlust, vähendades kulusid ja pakkudes personaalmeditsiini kogu ühiskonnale.
Testime personaalmeditsiini teostatavust parkinsonismi varase avastamise ja südamehaiguse ennetamise näidetel. Geneetilised riskitegurid ja varased markerid võimaldavad luua efektiivsemaid vahendeid haigusriskide ennustamiseks, varajaste sekkumiste edendamiseks ja tervishoiukoormuse vähendamiseks.
Arendame uusi biomarkereid, kasutades immunoprofiile ja rakuvaba DNA-d, mis täiendavad multi-oomilisi riskimudeleid.
Uurime personaalmeditsiini tajumise erinevusi ühiskonnas, et kohandada lähenemist erinevate inimgruppide vajadustele.
We are pleased to invite you to the Spring Summit of the Centres of Excellence in Estonian Roots (CoEER) and Personalised Medicine (CEPM), which will take place on 6–7 May 2026 in Tartu. The summit brings together researchers, advisory board …
16. märtsil kell 13.00-14.00 toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudis (Riia 23b/2–105) personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Reproduktiivtehnoloogiate arengust”. Seminari viib läbi professor Andres Salumets. Andres Salumets Tartu Ülikooli ja Rootsi Karolinska Instituudi reproduktiivmeditsiini professor. Doktorikraadi omandas ta Helsingi Ülikoolis. Ta on …
Perearsti vastuvõtul küsivad inimesed sageli selliseid küsimusi: «Kas seda (haigust) oleks saanud varem avastada?» ja «Kas ma ise oleksin saanud midagi varem teha?». Need on valusad küsimused elu ja tervise kohta. Neid küsivad inimesed, kelle tervis on juba kannatada saanud. Ja vastus on sageli ebamugav: praegu ei oleks saanud, aga tulevikus, kui meil on piisavalt vajalikku infot, peaks see olema võimalik, kirjutab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja perearst Eero Merilind Postimehes.
Loe Postimehes