Eesti rahvastiku vananedes seisab tervishoiusüsteem silmitsi uute väljakutsetega. Personaalmeditsiini tippkeskuses keskendume teadussuundadele, mida muutuv tervishoiusüsteem vajab personaalmeditsiini ajastul lähtudes neljast peamisest eesmärgist.
Prof Andres Salumets “Reproduktiivtehnoloogiate arengust”
16. märtsil kell 13.00-14.00 toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudis (Riia 23b/2–105) personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Reproduktiivtehnoloogiate arengust”. Seminari viib läbi professor Andres Salumets.
Loome riskiennustusmudeleid, mis arvestavad inimese päritolu, sugu, vanust ja eluviisitegureid. Need mudelid võimaldavad krooniliste haiguste varasemat ennustamist, parandades patsientide käsitlust, vähendades kulusid ja pakkudes personaalmeditsiini kogu ühiskonnale.
Testime personaalmeditsiini teostatavust parkinsonismi varase avastamise ja südamehaiguse ennetamise näidetel. Geneetilised riskitegurid ja varased markerid võimaldavad luua efektiivsemaid vahendeid haigusriskide ennustamiseks, varajaste sekkumiste edendamiseks ja tervishoiukoormuse vähendamiseks.
Arendame uusi biomarkereid, kasutades immunoprofiile ja rakuvaba DNA-d, mis täiendavad multi-oomilisi riskimudeleid.
Uurime personaalmeditsiini tajumise erinevusi ühiskonnas, et kohandada lähenemist erinevate inimgruppide vajadustele.
16. märtsil kell 13.00-14.00 toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudis (Riia 23b/2–105) personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Reproduktiivtehnoloogiate arengust”. Seminari viib läbi professor Andres Salumets. Andres Salumets Tartu Ülikooli ja Rootsi Karolinska Instituudi reproduktiivmeditsiini professor. Doktorikraadi omandas ta Helsingi Ülikoolis. Ta on …
Selleks, et tutvuda erinevate uurimisrühmade teemadega, leida ühisosi ning hoida end värskete plaanidega kursis korraldatakse tippkeskuses nii liikmetele mõeldud kui ka avatud seminare. Seekordne seminar toimus 16. detsembril Tallinna Ülikoolis. Seminari juhatas sisse tippkeskuse juht Reedik Mägi, kes rääkis tippkeskuse …
Perearsti vastuvõtul küsivad inimesed sageli selliseid küsimusi: «Kas seda (haigust) oleks saanud varem avastada?» ja «Kas ma ise oleksin saanud midagi varem teha?». Need on valusad küsimused elu ja tervise kohta. Neid küsivad inimesed, kelle tervis on juba kannatada saanud. Ja vastus on sageli ebamugav: praegu ei oleks saanud, aga tulevikus, kui meil on piisavalt vajalikku infot, peaks see olema võimalik, kirjutab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja perearst Eero Merilind Postimehes.
Loe Postimehes