Eesti rahvastiku vananedes seisab tervishoiusüsteem silmitsi uute väljakutsetega. Personaalmeditsiini tippkeskuses keskendume teadussuundadele, mida muutuv tervishoiusüsteem vajab personaalmeditsiini ajastul lähtudes neljast peamisest eesmärgist.
Tartus toimus tippkeskuste ühine kevadkonverents
Kahepäevane üritus pakkus sisukaid ettekandeid, inspireerivaid arutelusid ja võimalusi interdistsiplinaarseks koostööks, kinnitades mõlema tippkeskuse olulist rolli rahvusvahelisel teadusmaastikul.
Loome riskiennustusmudeleid, mis arvestavad inimese päritolu, sugu, vanust ja eluviisitegureid. Need mudelid võimaldavad krooniliste haiguste varasemat ennustamist, parandades patsientide käsitlust, vähendades kulusid ja pakkudes personaalmeditsiini kogu ühiskonnale.
Testime personaalmeditsiini teostatavust parkinsonismi varase avastamise ja südamehaiguse ennetamise näidetel. Geneetilised riskitegurid ja varased markerid võimaldavad luua efektiivsemaid vahendeid haigusriskide ennustamiseks, varajaste sekkumiste edendamiseks ja tervishoiukoormuse vähendamiseks.
Arendame uusi biomarkereid, kasutades immunoprofiile ja rakuvaba DNA-d, mis täiendavad multi-oomilisi riskimudeleid.
Uurime personaalmeditsiini tajumise erinevusi ühiskonnas, et kohandada lähenemist erinevate inimgruppide vajadustele.
2. juunil kell 16.00-17.00 toimub Tartu Ülikooli genoomika instituudis (Riia 23b/2–105) personaalmeditsiini tippkeskuse seminar teemal “Avatud seminar: Prof Mait Metspalu “Päritolukihid kujundavad fenotüüpe ja haigusriske””. Seminari viib läbi professor Mait Metspalu. Seminar toimub eesti keeles. Tule kuula kohapeal või liitu …
Tartus toimus 6.–7. mail 2026 rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuse „Eesti juured“ ja personaalmeditsiini tippkeskuse ühine kevadkonverents, mis tõi kokku teadlased, tippkeskuste rahvusvaheliste teadusnõukogude liikmed ja partnerid, et jagada hiljutisi teadustulemusi ning arutada uusi suundi Eesti tippteaduse arengus. …
Perearsti vastuvõtul küsivad inimesed sageli selliseid küsimusi: «Kas seda (haigust) oleks saanud varem avastada?» ja «Kas ma ise oleksin saanud midagi varem teha?». Need on valusad küsimused elu ja tervise kohta. Neid küsivad inimesed, kelle tervis on juba kannatada saanud. Ja vastus on sageli ebamugav: praegu ei oleks saanud, aga tulevikus, kui meil on piisavalt vajalikku infot, peaks see olema võimalik, kirjutab riigikogu sotsiaalkomisjoni liige ja perearst Eero Merilind Postimehes.
Loe Postimehes