Kaamera liikumise puhul võib eristada olukorda, kus kaamera liigub üksnes oma horisontaalse või vertikaalse telje suhtes. Seda liikumist kutsutakse panoraamimiseks (Maran, 2007). Sellises olukorras on kaamera enamasti fikseeritud statiivile ning statiivi ruumis ei liigutata.

 

Allolev panoraam Toomemäelt illustreerib olukorda, kus kaamera liigub horisontaalteljel vasakult paremale. Panoraamiga on soovitud edasi anda Toomemäel asuvate ülikooli õppehoonete paiknemist üksteise suhtes.

 

 

 

Nagu ülal öeldud, võib panoraami puhul kaamera liikuda ka vertikaalteljel, ülevalt alla või alt üles. Järgnevas näites on näha püstpanoraam (vt selgitus eelmise lause lõpus) ülevalt alla Tartu Tähetornist.

 

 

 

 

Mõlemad siintoodud näited algavad ja lõpevad staatilise kaadriga põhjusel, et nii on alustaval videograafil lihtsam saavutada võimalikult hea must materjal, sest korrektsed, staatilised alguse ja lõpukaadrid on kasutatavad ka juhul, kui panoraam ise peaks ebaõnnestuma (Thompson & Bowen, 2009).

 

Nagu ülal mainitud, siis liikumist võib jäädvustada ka nii, et liiguvad niihästi filmitav kui ka kaamera. Järgnevalt on esitatud näide, kus inimene liigub kaamera eest läbi samal ajal kui kaamera jäädvustab inimese liikumise suunalise panoraami.

 

Videotöös võib kaamera filmitavale läheneda või filmitavast kaugeneda. Neid kaadreid kutsutakse vastavalt pealsõiduks ja ärasõiduks (Maran, 2007; Thalheim, 2011). Peale- või ärasõidu filmimiseks on mitmeid mooduseid, nt kaamerakäru või kraana. Samuti võib peale- või ärasõidu jäädvustamiseks kasutada steadcami, gimbalit või drooni (Thompson & Bowen, 2009).

Järgnevad kaks näidet illustreerivad vastavalt peale- (1) ja ärasõitu (2). Videod on filmitud gimbalile asetatud kaameraga.

Filmitavale lähenemise või kaugenemise efekti võib luua ka läbi suumimise, st suumobjektiivi fookuskauguse muutmist kaadri sees, kui kaamera seisab statiivil. Seega, kaamerat ei liigutata, vaid kujutise mastaapi muudetakse (EKSS, 2009) objektiivi abil.

 

Järgnevad kaks näidet illustreerivad sisse- (1) ja väljasuumimist (2).

 

• Salvesta panoraamid nii vasakult paremale ja vastupidi kui ka ülevalt alla ja vastupidi. Proovi igale panoraamile jätta algusesse ja lõppu staatilised kaadrid. Samuti proovi hoida kaamera liikumine panoraamimise ajal võimalikult ühtlane. Lisaks proovi salvestada erineva pikkusega panoraame (nt 60kraadine, 90kraadine, 180kraadine, 360kraadine).
• Salvesta panoraam, kus kaadris olev inimene kõnnib ning kaamera liigub kõndiva inimesega samasuunaliselt. Proovi erinevaid lahendusi liikumise salvestamiseks, nt kaamera liigub inimesega kaasa kogu liikumise aja või hakkab liikuma hetkel, kui inimene on kaamerast möödumas. Võrlde salvestatud kaadreid ning analüüsi, millises on liikumine sinu hinnangul kõige efektsem.
• Salvesta kolmes erinevas plaanisuuruses üks ja sama tegevus (nt inimene paneb jopet selga) nii, et kaamera seisab paigal. Harjutuse eesmärk on salvestada plaanisuuruseid olukorras, kus kaadris olev inimene tegutseb ning kadreerimisel ja kompositsiooni hoidmisel peab arvestama ka tegevuse dünaamikaga. 

Maran, M. (2007). Filmiterminid ajakirjas Teater. Muusika. Kino. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Eesti filoloogia osakond

Thalheim, T. (2011). Väike inglise-eesti seletav filmisõnastik. Magistritöö. Tartu Ülikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut 

Thompson, R. & Bowen, C. J. (2009). Grammar of the Shot. London: Focal Press.

Veber, R. (i.a.). Sujuvad video stabilisaatoriga. Photopoint fotokursus.ee. Kasutatud 31.08.2022. https://www.fotokursus.ee/course/sujuvad-videod-stabilisaatoriga/