Järjepidevus tähendab videotöös seda, et narratiivi ja tegevuse loogikat säilitatakse kaadrist kaadrisse (Thalheim, 2011). Tihtilugu on võtteplatsil tarvis salvestada kaadreid erinevas järjestuses kui neid lõplikus loos esitatakse.
Videotöös on oluline meeles pidada, et iga uus kaader peab edasi andma uut informatsiooni, st iga järgnev kaader peab eelmisest piisaval määral erinema (Thompson & Bowen, 2009a). Üks viis selle saavutamiseks on salvestada samast tegevusest ja/või dialoogist erinevaid duubleid nii, et see tegevus või dialoog on mustas materjalis olemas erinevatest rakurssidest ja plaanisuurustest (vt Kompositsioon) filmituna. Niiviisi on võimalik säilitada narratiivi ja tegevuse loogikat, nagu järjepidevuse põhimõte seda eeldab. Ühtlasi eeldab see põhimõte, et erinevate duublite salvestamisel jälgitakse, et tegevus, liikumine või dialoog oleksid iga duubli salvestamise ajal samasugused (Thompson & Bowen, 2009a). Lisaks tähendab järjepidevus ka seda, et kui stseeni materjali salvestatakse erinevatel aegadel (nt kahel järjestikusel päeval), siis peavad kaamera ees olevad inimesed kandma samasuguseid riideid, aksessuaare, rekvisiite. Samuti peab võtteplats olema sama, luua tuleb samasugune valguslahendus. Suuremate ja ajaliselt pikemate projektide puhul tuleb muu hulgas jälgida ka, et aastaaeg ja ilmastik sobiks varem filmituga kokku. 

Järgnevalt on esitatud kaks lühikest stseeni, millest esimses inimene istub pingil, joob teed ja loeb. Erineva rakursi ja plaanisuurusega kaadrid sobivad omavahel kokku, sest duublite vahel on järgitud järjepidevuse põhimõtteid. Teises näites aga vahelduvad aksessuaarid ja rekviisidid peale igat lõiget.

 

Allolev videonäide illustreerib tegevuse lõikamise põhimõtet, mis tähendab, et pärast igat lõiget säilib tegevuse järjepidevus (Thompson & Bowen, 2009b). Esimeses kaadris inimene alustab tegevust, järgmises kaadris, ehkki fimlitud teisest rakursist ja teises plaanisuuruses, tegevus jätkub ja nii kuni tegevuse lõpuni.

 

Kui kaadris olev inimene või objekt liigub, siis liikumise salvestamisel ja tervikuks monteerimisel tuleb jälgida, et liikumise suund püsiks kõikides kaadrites läbivalt sama (Thompson & Bowen, 2009a). Vaataja täidab kaadrite vahele jäävad nn lüngad oma peas, aga kui inimene siseneb esimesse kaadrisse vasakult ja sellele järgnevasse paremalt, tekib vaatajas segadus (Thorsen & Möller, 1996; Thompson & Bowen, 2009a). 

Järgenevas näites on illustreeritud inimese liikumist pargis. Selles näites on liikumise järjepidev, sest igas järgnevas kaadris on liikumise suund sama.

 

Allolevas näites on illustreeritud olukord, kus teine ja kolmas kaader liikuvast inimesest on kokku monteeritud nii, et ühte kaadrisse siseneb inimene vasakult ja järgnevasse paremalt.

Teljereegel (Thalheim, 2011) ehk 180 kraadi reegel on pidevmontaaži puhul kehtiv juhis, mille kohaselt ei tohi kaamera võttepunkt lõike järgselt ületada tegevuse telge (Thalheim, 2011; Vakker, 2014). Reegli eiramise korral võib enne kaadris olnud inimeste ruumiline suhe muutuda vastupidiseks (Vakker, 2014), nt inimene, kes enne oli ruumis vasakul “hüppab” pärast lõiget paremale. 

Selleks, et montaažis oleks võimalik 180 kraadi reeglit jälgida, peab seda jälgima ka võttel. Järgneval joonisel on illustreeritud teljereeglit ülaltvaates, kus musta värviga tähistatud kaamera positsioonid arvestavad reegliga ning punasega tähistatud kaamera positsioonid mitte.

Teljereeglit täiendab 30 kraadi reegel, mis määrab minimaalse nurga kahe kaamera positsiooni vahel kui salvestatakse kaks või enam kaadrit samast objektist (Thompson & Bowen, 2009a). See tähendab, et kui kaadris olevast inimesest soovitakse salvestada üldplaani ja keskplaani, siis tuleks keskplaani salvestamiseks kaamerat liigutada rohkem kui 30 kraadi sellest asukohast, kus kaamera oli üldplaani salvestamise ajal. Nii on kindlasti tagatud asjaolu, et iga järgnev kaader peab eelnevast piisavalt erinema ning andma edasi piisaval määral uut informatsiooni (Thomposn & Bowen, 2009a).

Samas, olenevalt olukorrast võib juhtuda ka, et piisava erisuse saavutamiseks saab kasutada ka samast positsioonist salvestatud erinevas plaanisuuruses kaadreid (nt üld- ja detailplaani). Siiski on kindlam, kui võtteplatsil saavad salvestatud niihästi erineva rakursiga kui ka erineva plaanisuurusega kaadrid, sest rikkalik must materjal on hea videoloo eelduseks.

• Salvesta ja monteeri kaadrite jada tegevusest nii, et kogu tegevuse jooksul oleks järjepidevus hoitud. Et põhimõttest aru saada, on tarvis salvestavad vähemalt neli erinevat kaadrit erinevates plaanisuurustes. Võttel jälgi, et kõik aksessuaarid, rekviisiidid ja tegevused püsiksid erinevate duublite salvestamise ajal ühesugused.
• Salvesta ja monteeri kaadrite jada tegevusest nii, et järjepidevus läheb kaduma. Näiteks võivad muutuda aksessuaarid või rekvisiidid. 
• Salvesta kaadrite jada ühest tegevusest erinevates plaanisuurustes ja monteeri see kokku tegevuse lõikamise põhimõtteid arvestades.
• Salvesta ja monteeri kaadrite jada järjepidevast liikumisest. Põhimõtte paremini mõistmiseks salvesta ja monteeri ka kaadrite jada liikumisest, kus liikumise järjepidevuse reeglit on eiratud. 
• Salvesta ja monteeri kaadrite jada, kus demonstreerid teljereeglit ja selle mõistmist. Reegli kinnistamiseks proovi salvestada ja monteerida ka kaadrite jada, kus eirad teljereeglit teadlikult. 
• Salvesta ja monteeri kaadrite jada, kus on rakendatud 30 kraadi reeglit. Reegli kinnistamiseks proovi salvestada ja monteerida ka kaadrite jada, kus eirad teljereeglit teadlikult. 

Musburger, R. B. (2010). Single-camera Video Production. London: Focal Press. 

Thalheim, T. (2011). Väike inglise-eesti seletav filmisõnastik. Magistritöö. Tartu Ülikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut

Thompson, R. & Bowen, C. J. (2009a). Grammar of the Shot. London: Focal Press.

Thompson, R. & Bowen, C. J. (2009b). Grammar of the Edit. London: Focal Press.

Vakker, E. (2014). Filmi järeltootmise inglise-eesti valiksõnastik. Magistritöö. Tartu Ülikool, Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut