Tegevuse lõikamine

Üks esimesi ja vahest kõige tähtsamaid asju, mida meeles pidada on põhimõte, et iga uus kaader peab andma edasi uut informatsiooni. Näiteks plaanisuuruste puhul on oluline meeles pidada, et lisaks nende sisulistele funktsioonidele (distants, lähedus, rõhutus), omava need rolli ka montaažis. Erinevate plaanisuuruste kokku lõikamine aitab vältida hüpet ajas ja ruumis ehk jump cut-i, sest iga järgnev kaader on eelmisest piisavalt erinev andes seega edasi piisavalt palju uut informatsiooni. Seejuures on oluline rõhutada, et vahepeal ei pruugi kaamera asukoht objekti suhtes ehk positsioon muutuda.

Näites on näha juba tuttav olukord plaanisuuruste alajaotusest, kus üliõpilane istub pingile ja teeb midagi oma telefonis. Erinevate plaanisuuruste kasutamine võimaldas tervikliku situatsiooni luua, ilma, et kaamera asukoht objekti suhtes oleks muutunud.

 

Järgmine video illustreerib selle tegevuse näitamiseks filmitud musta materjali. Tegemist oli võttega, kus näitleja mängis olukorda läbi kolm korda ja kaamera salvestas iga kord erineva plaanisuuruse. NB! Tegemist ei ole samaaegse mitmekaamera võttega!

 

Sujuvuse saavutamiseks on üheks oluliseks võtteks tegevuse lõikamine, mis tähendab, et eelneva järgneva kaadri lõikekoht ajastatakse mingi kindla tegevuse või liigutuse peale. Alljärgnevas näites on tegevuse lõikamise põhimõtet illustreeritud stopp-kaadritega plaanide algustes ja lõppudes ning selgitavate kommentaaridega. 

 

Tegevuse lõikamise võte võimaldab erinevaid plaanisuuruseid samast tegevusest erinevalt kokku lõigata. Niiviisi on võimalik samast materjalist saada erineva rõhuasetusega situatsioone (rohkemate kaadri puhul ka lugusid). Järgnevas kahes näites on ülal toodud kolm erinevat plaani pingile istumisest monteeritud pisut erineval viisil, lõikekohtadena on kasutatud erinevaid tegevuse osasid ning plaanisuurused esinevad teises järjekorras. 

 

 

Viimane näide illustreerib tegevuse lõikamise põhimõtet terviklikus loos (oksasae ettevalmistamine; sobivas kontekstis koos selgitustega võib olla ka videojuhiseks). See näide on salvestatud kahest kaamera positsioonist. Esimeses salvestati üldplaan tegevusest, teises detailplaan. Montaaž on ülesehitatud kahe plaani vaheldumisele, kusjuures lõikekohad on üldjoontes tegevuse vahetumise hetkedel.