Avaleht

Sissejuhatuseks

Eleri Lõhmus

Audiovisuaalsete väljendusvahendite tähtsus on kiirelt kasvamas ning üha enam eri eluvaldkondade esindajaid puutub auditiivse, visuaalse või audiovisuaalse sisuloomega kokku. Kõnealune mittefiktsionaalne looming (ehk audiovisuaalne tarbetekst) võib olla videoraport või -juhis, elulookirjeldus, tootetutvustus, sündmuse kokkuvõte, fotogalerii, audioloeng jne. Tihti on audiovisuaalne sisuloome seotud inimeste tööülesannetega, mistõttu on vastavate oskuste omamine ja omandamine muutumas vältimatuks. Tendentsi toetab rikkalik taskukohase hinnaga tehnikavalik ja laialdased avaldamisvõimalused.

Käesolev digiõpik lähtub kontseptsioonist, kus audiovisuaalset pädevust käsitletakse üldpädevusena ehk vajaliku oskusena igaühele. Kaasaja inimene valdab elementaarsel tasandil niihästi kriitilist audiovisuaalse teksti analüüsi kui komplekti audiovisuaalse produktsiooni oskuseid, mis võimaldavad läbi eneseväljenduse ühiskonnas osaleda ja oma sõnumit edastada (Kozak, 1997; Kress, 2003; Eshet-Alkalai, 2004; Jamieson, 2007; Felten, 2008; Wall, 2017). Seega on siinses õpikus rõhk oskustel, mille arendamine on iseseisvalt ja kättesaadava tehnika piires võimalik. Käsitledes audiovisuaalset kompetentsust üldpädevusena on oluline just oskuste laialdane levik ja kasutamine. Lihtsamalt öeldes on see õpik mõeldud väga laiale õppijaskonnale, kes on valmis oma oskusi iseseisvalt arendama. Laia sihtrühma arvestades on selge, et mõni ülesanne tundub õppijale liiga lihtne või liiga keerukas.

Audiovisuaalse pädevuse kirjeldamisel on siin õpikus lähtutud erinevatest kompetentsuse mudelitest (Tucker & Cofsky, 1994; Katz & Kahn,1966 viidatud Chouhan & Srivastava, 2014 kaudu), kus on esile toodud kompetentsuse erinevad osad: teadmised, oskused, väärtused, isikuomadused ja motiivid. Käesolev õpik keskendub ennekõike oskuste arendamisele kolmes alamkategoorias (Griffini, 2008): märkamine, analüüsimine ja ise tegemine. 

Märkamise ja analüüsi oskuste arendamist toetavad õpikus toodud juhised, selgitused ja näited koos analüüsiga. Ise tegemise võimalust pakuvad iga teema juures toodud harjutused, mis alustavad näidete jäljendamisest ja oskuste ning enesekindluse tugevnedes võimaldavad järjest suuremat sõltumatust ja loomingulisust. 

Harjutuste disainimisel on silmas peetud lähima arengutsooni aspekte (Võgotski, 1978: 86) ja kulgemise kontseptsiooni (ingl. k. the flow) (Csíkszentmihályi, 1990). Lähim arengutsoon tähendab sisuliselt sammu, mida õppija olemasolevate oskuste baasil uusi omandades on võimeline tegema. Seega, ei saa uusi oskuseid omandades lahendada liiga raskeid ülesandeid, kuivõrd õppijal ei pruugi selleks olla piisavalt ressurssi. Csíkszentmihályi (1990) toob aga kulgemise kontseptsiooni puhul esile, et lahendatav ülesanne peab õppijale pakkuma piisavat väljakutset. Seega on liiga lihtsate ülesannete puhul motivatsioon kerge kaduma. 

Käesoleva digiõpiku puhul saab iga õppija ise valida, missusuguse raskuastmega ülesandeid ta lahendama asub. Õpiku teemade jaotusel on lähtutud levinud produktsiooni loogikast, kus töö algab planeerimisest ja lõpeb monteerimisega (Millerson, 2001; Lunch & Lunch, 2006; Thompson & Bowen, 2009a; Thompson & Bowen, 2009b; Musburger, 2010), kuid materjali salvestamist puudutav ehk produktsiooni osa on jaotatud veelgi väiksemateks osadeks alustades üksiku kaadri loomisest koos kõikide relevantsete aspektidega (valgus, kompositsioon, liikumine), kaadrite jada ülesehitamisest, tegevuste ja liikumiste konstrueerimisest kuni tervikliku teksti loomiseni. Seega on igal õppijal võimalik valida sobiva raskusastmega ülesandeid. Näiteks valguse alajaotus puudutab niihästi ühe kui mitme valguspunktiga töötamist. Loo loomise alajaotuses võib kohe liikuda erinevate loo struktuurideni, kuid võib liikuda ka samm-sammult tervikliku looni. Liikumiste ja tegevuste alajaotustes võib harjutada konkreetseid tehnilisi võtteid, samas saab lisada ka sisulisi elemente. 

Õpiprotsessis on kahtlemata oluline roll ka edasi- ja tagasisidel. Siinne õppematerjal on disainitud Eleri Lõhmuse audiovisuaalse produktsiooni kursuste vajadusi silmas pidades. Seega edasi- ja tagasiside on osa õppetööst neil kursustel. Üksnes sellele õpikule toetuva iseseisva õppija puhul puudub õpetaja toetav (ja teinekord ka kontrolliv) roll. Sellisel juhul sõltub õpiedukus puhtalt õppija enesemotivatsioonist ja -refleksioonist.

Kokkuvõtteks, oskuste arendamist toetab kõige enam harjutamine. Kogemuse kasvades aga kasvab ka loovus antud valdkonnas ja areneb isiklik maitse. Siinsed juhised, näited ja harjutused on vaid esmasteks teejuhtideks ning õpiku autorid innustavad õppijat leidma audiovisuaalses maailmas isiklikku väljenduslaadi. 

Õpiku valmimist toetas Haridus- ja Teadusministeerium programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise toetamise põhimõtted 2018-2027“ kaudu.