Esinejad

Tiit Kaasik on Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja. Ta omandas 2008. aastal Tartu Ülikoolist magistrikraadi keskkonnatehnoloogia erialal spetsialiseerumisega geotehnoloogia suunale ja on peaaegu 20 aastat töötanud avalikus sektoris erinevatel maavarade valdkonnaga seotud ametikohtadel. 

Richard Pihel on Tartu Ülikooli Geoloogia osakonna esimese aasta doktorant kelle uurimisalaks on sekundaarsete jäätmete väärindamine. Siiamaani on ta peamiselt uurinud põlevkivi tuhka, glaukoniitliivakivi ning erinevatest jäätmetest pärinevaid kriitilisi toormaterjale. Tema ettekanne keskendub sellele, kui palju kriitilisi toormaterjale leidub Eesti erinevatest jäätmetest nagu näiteks elektroonilised jäätmed, autoromud või tööstuse metallijäätmed. Jäätmete uurimine on osa Tiit Kaasiku juhitud Eesti kriitiliste toormete uuringuprogrammist. 

Tiit Rahe töötab praegu Eesti Geoloogiateenistuse maapõueenergeetika osakonnas geoloogina. Tema varasem tööalane ja akadeemiline fookus on olnud peamiselt maavarade ja kaevandamisega seotud teemadel, kuid viimastel aastatel on tema huvi üha enam suundunud maapõueenergia kasutusvõimalustele Eestis. Praegu uurib ta AVATAR projekti raames Eestis juba rajatud avatud maasoojussüsteeme, et paremini mõista nende senist rakendamist, piiranguid ja tulevikupotentsiaali. Selle töö eesmärk on toetada vähemalt ühe toimiva avatud maasoojussüsteemiga pilootlahenduse ettevalmistamist ja rajamist Eestis. 

Holar Sepp on Tartu Ülikooli kergete stabiilsete isotoopide mass-spektromeetria labori operaator. Ta alustas stabiilsete isotoopide analüüsiga 2009. aastal tudengina, uurides karbonaate. Laboris on kasutusel kolm IRMS-seadet koos viie sisendmooduliga, mis võimaldavad analüüsida kasvuhoonegaase, orgaanikat ja mineraale ning määrata ka üksikute rasv- ja aminohapete isotoopkoostist. Peamised rakendusvaldkonnad on geoloogia, arheoloogia, bioloogia ning kasvuhoonegaaside uuringud. 

Alvar Soesoo on omandanud doktorikraadi Monashi Ülikoolis (Austraalia) ning teinud järeldoktorantuuri Kanadas. Ta juhtis alates 2002. aastast kümme aastat TalTechi geoloogia instituuti ning töötas hiljem kaks aastat Eesti Geoloogiateenistuse direktorina. Praegu on ta Eesti Geoloogiateenistuse teadusnõunik, TalTechi professor ja Tartu Ülikooli külalisprofessor. Tema uurimistöö keskendub Eelkambriumi geoloogiale, geoloogiliste protsesside modelleerimisele ning geoloogilisele kaardistamisele, tuginedes enam kui 35-aastasele kogemusele Eesti aluskorra uurimisel. 

Ethel Tamm on Eesti Geoloogiateenistuse projektijuht, kellel on Tartu Ülikoolis omandatud magistrikraad paleontoloogia ja stratigraafia erialal. Ta on varem töötanud Keskkonnaministeeriumis maapõue spetsialistina ning Eesti Loodusmuuseumis arendusjuhina. Alates 2018. aastast panustab ta Eesti Geoloogiateenistuse andmekogu arendamisse, aidates kaasa geoloogiliste andmete haldamisel ja kättesaadavaks tegemisel. 

Andres Marandi – Eesti hüdrogeoloog ja teadlane, kes töötab Eesti Geoloogiateenistus hüdrogeoloogia ja keskkonnageoloogia valdkonna osakonnajuhatajana. Ta on omandanud Tartu Ülikool-s bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraadi geoloogia erialal ning on spetsialiseerunud põhjavee keemilisele koostisele ja põhjaveevarude haldamisele.

Mall Orru on geoloog ja õppejõud. Pärast Tartu Ülikooli lõpetamist töötas ta põlevkivi uurijana ning tegeles ka fosforiidi, liiva, kruusa ja põhjaveega. Hiljem jätkas ta Eesti soode ja turba uuringuid juhtiva geoloogina, tegutsedes nii praktiku kui teadlasena. Turba teaduses peab Mall oluliseks mitmekülgsust: turbakihid peegeldavad kliimamuutusi ning turba teke ja omadused tuleks siduda kohalike keskkonnatingimustega. Samuti on vajalikud uuringud turba laialdasemaks kasutamiseks (nt humiinained, aktiivsüsi, turbavaha, turbaravi), mille uurimiseks tuleks kaasata noorteadlasi. 

Tõnu Pani – Tartu ülikoolis õppinud-töötanud peaaegu 52 aastat. Esimesest geoloogilisest suvest saab 54 aastat – keskkoolis sattusin välitöödele Kaarel Orviku juurde. Olen õpetanud (TÜs) mineraale-kivimeid, geoloogia aluseid, geoloogia ajalugu, museoloogiat, gemmoloogiat. Veidi olen õpetanud ka EKAs ja Räpina Aianduskoolis. Töötanud olen kogu aeg nüüdse nimega TÜ loodusmuuseumis. Geoloogia ajaloo juurde jõudsin muuseumikogude ajaloo selgitamise kaudu. Eesti on küll hästi uuritud aga ikka on leida midagi uut-huvitavat. 

Alar Rosentau – on Eesti geoloog ja professor Tartu Ülikoolis, kelle uurimistöö keskendub Läänemere piirkonna Holotseeni keskkonnamuutustele, rannajoone arengule ja jääajajärgsele maakerkele. Ta kasutab geoloogilisi ja geokronoloogilisi meetodeid, et rekonstrueerida varasemaid maastikke ning mõista, millistes tingimustes kujunesid esimesed inimasutused Eestis.

Aivar Kriiska – on Eesti arheoloog ja professor Tartu Ülikoolis, kelle teadustöö keskendub Eesti esiajaloole, eriti kiviajale ja varajastele asustustele. Ta on uurinud muistseid elupaiku, tööriistu ja toimetulekuviise, juhtinud arvukaid arheoloogilisi välitöid ning panustanud oluliselt arusaamisse, kuidas inimesed pärast viimast jääaega Eesti aladele asusid ja siin kohanesid.

Ursula Toom – Olen aastakümneid olnud peavarahoidja Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis ja täitnud Eesti maapõue andmehaldusplatvormi SARV (https://geoloogia.info) erinevate andmetega. Paleontoloogiast on minu jaoks kõige huvitavamad jöljekivistised. 2019 aastal kaitsein dotoritöö : ” Ordovician and Silurian Trace Fossils of Estonia”

Sigrid Hade on Eesti Geoloogiateenistuse õppeprogrammide vanemspetsialist, kelle vastutusvaldkonda kuulub Eesti UNESCO geoparkide arendamise koordineerimine. Tal on doktorikraad maateadustes ning magistrikraad maastikuökoloogia ja loodusgeograafia erialal. Tema doktoritöö oli keskendunud graptoliitargilliidis leiduvate metallide leviku modelleerimisele ja hindamisele, kasutades GIS-põhiseid ruumianalüüsi meetodeid. 

Laura Maisväli – Olen Tartu Ülikooli bioloogia bakalaureuse tudeng, paleontoloog ja teadusillustraator. Tahan teada, millised fossiilsed loomad ja taimed olid ning kuidas nad elasid. Sellepärast huvitavad mind väga paleoökoloogia ja paleokunst! Oma töös kasutan peamiselt digimaali tehnikat, aga armastan ka väga akvarelle. Minu suureks eeskujuks on Elga Mark-Kurik. Paleokunstnikuna saan järjest paremini aru, miks ta neid kalu nii väga armastas. 

Kuumkapp – noortebänd Tartu Waldorfgümnaasiumi agaratest keldrikakanditest, kellele meeldib vahetundide ajal koolimaja keldris trumme põristada ja kitarresid tinistada.

ETERNIIT – Ainuke teadaolev geo-punki viljelev bänd Eestis, kui mitte kogu maailmas.