TEESID

APRILLIKONVERENTSI TEESIDE KOGUMIKKU on koondatud nii suuliste kui ka posterettekannete teesid.

Lae kogumik alla PDF kujul (klõpsa kogumikude kaanepildil) või sirvi autori järgi veebis (lingid eraldi all pool). 

 

 

SUULISTE ETTEKANNETE TEESID

Teeside ükshaaval lugemiseks klõpsa huvipakkuval alloleval pealkirjal. 5

• Erik Puura “Geoloogia areng maailmas, Euroopas ja Eestis”
• Aivo Lepland ja Sten Suuroja “Raua- ja mangaanikonkretsioonid Läänemeres”
• Markus Ausmeel “Fosfor Läänemere põhjasetetes”
• Sten Suuroja “Meretuulepargid Eesti rannikumeres – geoloogiline kontekst”
• Vladimir Karpin “Murtood – uued pinnavormid Eesti merepõhjas”
• Andres Marandi “Kui jätkusuutlik on Eesti hüdrogeoloogiline bilanss?”
• Argo Jõeleht ja Raul Paat “Geotermaalenergia senine kasutamine Eestis”
• Lauri Joosu “Eesti fosforiidi uuringute ja kasutusvõimaluste hetkeseisust”
• Kaarel Lumiste “Jälgelemendid Eesti fosforiidis”
• Siim Nirgi “Kas Eestis on rauamaaki?”
• Rutt Hints “Vanaadiumi levik ja esinemisvormid graptoliitargilliidis ning eraldamise tehnoloogiad”
• Erki Niitlaan “Eesti turbavarud ja nende kasutamine”
• Veiko Karu “Eesti mäenduse teekond võrrelduna Euroopaga”
• Erik Väli “Maavarade allmaa märgrikastamine”
• Mare Isakar ja Ursula Toom “Muuseumi kollektsioonidel põhinev uurimistöö – olukord praegu ja tulevikus”
• Jaak Jürgenson “Eesti Geoloogiateenistuse geokogude hetkeseis ja tulevik”

 

POSTERETTEKANNETE TEESID. 25

• Marlen Hunt “Lumikatte osakaalu ja lume veemahtuvuse seos, et modelleerida pinnavee-põhjavee vastastikmõju”
• Eelika Kiil “Püroklastilise komponendi mõju setete päritolu ja murenemise intensiivsuse hindamisele”
• Magdaleena Männik “Põhjavee kaitstuse kaardid aitavad tegeleda põhjusega ning vältida tagajärgi”
• Johanna Maria Ojap “Soome lahe raua-mangaani konkretsioonid”
• Raul Paat “Edasiminekud Eesti hüdrogeoloogilistes uuringumeetodites – tulevik on üha helgem”
• Karmen Vits “Põhjavee väljavoolude termokaardistamine”
• Kairi Põldsaar ja Heikki Bauert “EGT-TWINN projekt: Eesti Geoloogiateenistuse uurimissuutlikuse tõstmine, et kiirendada riigi üleminekut rohelisele energiale”