Liigu edasi põhisisu juurde
Keelenurk
Tartu Ülikoolil terviklikku linnakut ehk kampust ei ole – meie hooned paiknevad üle kogu Tartu, lisaks muudeski linnades. Kuvatõmmis: virtualtour.ut.ee

Kus on Tartu Ülikooli kampus?

Helika Mäekivi TÜ keelenõunik

Aeg-ajalt võib ülikoolist räägitavates juttudes kohata sõna kampus. Mis see on ja kas Tartu Ülikooli puhul saab seda sõna üldse pruukida?

Kampus, omakeeli ülikoolilinnak, on piirkond, kus asuvad kompaktselt koos ülikooli õppe-, teadus-, elu-, toitlustus- ja vaba aja veetmise hooned. Enamasti on linnakus peale õppehoonete ka ühiselamud, kohvikud, raamatukogu, spordiväljakud ja -rajatised. Üliõpilane saab kõik esmavajaliku mugavalt ühest kohast, ilma et tal oleks tarvidust linnakust välja minna.

Välismaal on terviklikud kampused (ingl campus, sks Campus, sm yliopistokampus) tavapärasemad kui meil. Eestis on enam-vähem terviklik ülikoolilinnak vaid Tallinna Tehnikaülikoolil ja Eesti Maaülikoolil. Mõlemas on hooned suuresti ühes kohas, nii et nende vahel on lihtne liikuda: minna loengusse või ühiselamusse, sportima või sööma.

Tartu Ülikoolil sellist terviklikku linnakut ei ole – meie hooned paiknevad üle kogu Tartu linna, lisaks muudeski linnades. Osas kohtades on küll koos mitu õppehoonet, kuid puuduvad näiteks sportimisvõimalused; kui needki on juhtumisi olemas, asub ühiselamu kaugemal. Kuna meie hooned üht kompaktset kogumit ei moodusta, ei ole täpne pruukida ka sõnu linnak ja kampus.

Kõikide ülikooli hoonete ühise nimetajana võib kasutada sõna hoonestu. Mõnel väiksemal hoonegrupil on ühisnimetaja, näiteks Philosophicum ja Maarjavälja. Kui soovime rääkida üksikhoonetest, siis osal neist on nimi (Chemicum, Oecologicum, Delta keskus), osa nimetatakse aadressi järgi (Vanemuise 46, Ujula 4, Jakobi 2), osa on tuntud instituudi nimetuse põhjal (kultuuriteaduste instituut, Eesti mereinstituut, Narva kolledž).

Võib ehk öelda, et Tartu Ülikool on liiga suur, et sellel oleks oma linnak. Tartu – see ongi ju ülikool.

Lisa kommentaar

Alma mater Pildil Hugo Kaho Kaitseliidu moto-osakonna õppustel

Rektor võimu ja vaimu vahel

Vastuolulisel ajal, aastatel 1938–1940, pidas Tartu Ülikooli rektori ametit Hugo Kaho, kes oma rahuliku olekuga suutis tagada ülikooli järjepideva arengu ka autoritaarse riigivõimu taustal. 15. novembril on Hugo Kaho 140. sünniaastapäev. Korduvalt, aga paraku edutult dekaaniks kandideerinud Hugo Kaho tähtsus teadusadministraatorina ...
Ken Kalling
Ars longa Pildil Margus Punabi kunstikogu

Kunst teadlaste elus

Kui jälgida lähemalt kunstiturgu ja -oksjoneid, selgub üks põnev tõsiasi: kunstiteose väärtust ei määra ainuüksi selle autor ja aeg, tehniline meisterlikkus või visuaalne kõnekus, vaid ka omanik. Iseenesest ei ole selles tõdemuses midagi uut. Näiteks 17.–19. sajandil hinnati kunstiteost suuresti ...
Kadri Asmer
Kaante vahel Pildil raamat

Vabaduse labor, tuleviku juuretis

„Vabaduse labor“ on lugu sellest, kuidas 1960–70-ndate Tartus sündis midagi enneolematut: tollal 20–30-aastaste Ülo Vooglaiu, Asser Murutari, Peeter Vihalemma, Marju Lauristini ja teiste nende ümber koondunud noorte kartmatul pealehakkamisel ning rektor Feodor Klementi toel asutati ülikoolis sotsioloogialabor, mis esmakordselt ENSV-s ...
Tiia Kõnnussaar
Pegasus Pildil luulehobu pegasus

Hando Runnel ja Mari Vallisoo

Kahel korral Juhan Liivi luule­auhinna pälvinud Hando Ru­n­neli ja Mari Vallisoo elus ja hariduses leidub sarnast: kumbki neist pole õppinud filoloogiat ega mõnd muud humanitaarala. Kui Hando Runnel asus ehi­tama linna Eestile, siis Mari Valli­soo teatas 2001. aasta Juhan Liivi luule­au­hinnaga ...
Jüri Talvet
Keelenurk Pildil arvutiklaviatuur

Kümme kriipsunippi

Kirjalikes tekstides kasutatakse põhiliselt kahe pikkusega kriipsu: lühikest, mida nimetatakse sidekriipsuks, ja pikka, mille alla kuuluvad mõttekriips ja miinus. Kui sidekriips ühendab väiksemaid keele­üksusi (tähti ja sõnu), siis pikk kriips viib kokku suuremad osised (osalaused ja vahemikud). Üks sobib ühte, ...
Helika Mäekivi
Koostöö Fotol Solaride Austraalias

Inseneriõpe on võimalusi täis

Eesti tööturg vajab insenere rohkem kui kunagi varem. Kutsekoja OSKA uuringud näitavad, et 2032. aastaks on masina-, elektroonika-, ehitus- ja energiatööstuses ning paljudes teistes valdkondades vaja sadu uusi spetsialiste – see tähendab insenere, kes oskavad töötada nii laboris kui ka ...
Mariana Kukk
Kultuurinurk Fotol Musta Kasti lavastus „Tükk maad“

„Mina ei taha sellise eluga kohaneda!“

Mida kauem ma mõtlen Musta Kasti lavastusele „Tükk maad“, seda enam tajun selle mõju ja päevakajalisust – või aegadeülesustki. Sõja ja paguluse teemasid avatakse läbi laste silmade, neile omases keeles. Seetõttu on kontrast naiivse siiruse ja rahvusliku trauma vahel eriti ...
Johanna Rannik
Ars longa Fotol Armin Tuulse

Esimene eestlasest kunstiajaloo professor segastel aegadel sündinud maalil

Kunstnik Kristjan Tederi 1942. aastal maalitud portree Armin Tuulsest meenutab aega, mil ametisse asus esimene eestlasest kunstiajaloo professor. Tartu Ülikool alustas eestikeelsena tööd 1919. aastal, kuid kunstiajaloo õppetoolil läks alustamisega veel aega. Esimeseks kunstiajaloo professoriks sai 1922. aastal rootslane Helge ...
Kadri Asmer
Alma mater Pildil Peeter Tulviste oma 70. sünnipäeval

Rahvuslik arvamusliider Peeter Tulviste

Tartu Ülikooli rektoril on küll üks amet, aga kümned rahvusliku tähtsusega vastutusalad. Kõigele lisaks peab rector magnificus olema oma käitumise ja põhimõtetega eeskujuks pealekasvavale põlvkonnale. Milline oli selles eksistentsiaalses draamas Peeter Tulviste osa? Pole liialdus öelda, et Tartu Ülikooli rektor ...
Talis Bachmann
Accept Cookies