Liigu edasi põhisisu juurde
In memoriam
Professor Jaan Ross aruteluseminaril „Akadeemiline kirjastamine avatud maailmas“ Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis 25. oktoobril 2012. Foto: Andres Tennus

Jaan Ross (05.04.1957–18.01.2026)

Art Leete TÜ etnoloogia professor

Lahkunud on kauaaegne Tartu Ülikooli muusikateaduse professor ja endine dekaan Jaan Ross.

Jaan Ross kaitses 1988. aastal Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias kunstiteaduste kandidaadi väitekirja „Konsonantsuse objektiivsed eeltingimused muusikas“ ning 1992. aastal Åbo Akademis psühholoogiadoktori väitekirja.

Tema professorikarjäär kestis ülikoolis 1993.–2015. aastani. Selle aja jooksul jõudis ta olla filosoofiateaduskonna dekaan (1996–1999), kunstide osakonna juhataja (2003–2006) ning kultuuriteaduste ja kunstide instituudi nõukogu liige (2007–2015). Lisaks pikaajalisele karjäärile Tartu Ülikoolis oli Jaan Ross aastatel 1995–2021 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, 1993–1996 Eesti Keele Instituudi teadusdirektor, aastast 2003 Eesti Teaduste Akadeemia liige (2004–2009 juhatuse liige) ning aastast 2007 Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde kuuluva Eesti teaduste akadeemia allfondi halduskogu liige.

Jaan Ross tegutses teaduspõllul aktiivselt ja avalikult, olles aastatel 2009–2018 Euroopa Kognitiivsete Muusikateaduste Ühingu (ESCOM) juhatuse liige, 2009–2015 Eesti ülikoolidevahelise kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli juht, 2005–2021 Eesti Kirjandusmuuseumi teadus- ja haldusnõukogu liige ning 2016–2021 Eesti-uuringute tippkeskuse nõukogu ja juhtkomitee liige ning kõne- ja muusikauuringute töörühma juht. Veel võib professor Rossi olulisemast tegevusest esile tuua töö Vabariigi Presidendi nõukoja liikmena 2007.–2011. aastal, Vabariigi Presidendi akadeemilise nõukogu liikmena 1997.–2002. aastal, riigi teaduspreemiate komisjoni liikmena 2004.–2010. aastal ning Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduskompetentsi nõukogu aseesimehena 1997.–2000. aastal. Ta oli mitme Eesti ja rahvusvahelise teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige ning oponeeris ja eelretsenseeris doktoriväitekirju Eesti, Ühendkuningriigi, Soome ja Leedu ülikoolides.

Lisaks oli Jaan Ross tegus eriala- ja ilukirjanduse tõlkija, vahendades eesti keelde vene autorite tähendusrikkaid teoseid. Jaan Ross pälvis oma mitmekülgse tegevuse eest Eesti Heliloojate Liidu muusikateaduse aastapreemia (1992), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2001 ja 2020) ning Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2007). Jaan Rossi tunnustati Tartu Ülikooli aumärgi (2007) ja ülikooli raamatukogu tänukirjaga (2010). 2001. aastal anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Jaan Ross avaldas oma karjääri jooksul 200 teaduslikku publikatsiooni. Tema peamine uurimisvaldkond oli muusika taju ja tunnetuse ning muusikahelide objektiivse kirjeldamisega seotud probleemistik, eeskätt muusika temporaalne struktuur, akustilise analüüsi rakendamine ja muusikalise taju iseärasused.

Professor Jaan Ross oli kolleegina teravmeelne ja sõbralik, inspireeriv ja toetav, tasakaalukas ja ettenägelik. Ta ehitas sildu eri uurimisrühmade, erialade ja uurimisasutuste vahel. Jaan Ross pidas sõna ja eeldas seda teisteltki.

Avaldame kaastunnet professor Jaan Rossi lähedastele, sõpradele, kolleegidele ja õpilastele.

Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Kultuuriteaduste instituut

Lisa kommentaar

Intervjuu Fotol vabade kunstide professor Viivi Luik

Viivi Luik: üliõpilaste esseede sügavus on mind üllatanud

Kirjanik Viivi Luik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor sel õppeaastal, ütleb, et loengute pidamine ja üliõpilastega kohtumine on talle andnud väga üllatava ja rõõmustava kogemuse. Viivi Luik on luuletaja, kirja­niku ja esseistina osalenud eesti ja maailmakirjanduses 60 aastat. Noore luuletajana astus ...
Tiia Kõnnussaar
Portree Fotol Ott Karulin

Ott Karulin: tahan oma eeskujuga käima tõmmata uusi asju

Esimest õppeaastat Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat juhtiv Ott Karulin tunnistab, et on mänginud sellele kohale kandideerimise mõttega juba aastaid. Nüüd oli aeg lihtsalt küps. „Olen jõudnud õigesse kohta,“ ütleb ta. Millal Ott Karulin esimest korda Viljandisse sattus ja milline oli ...
Risto Mets
Uus professor Fotol Elo-Hanna Seljamaa

Vaimne kultuuripärand aitab muutustega kohaneda

Kultuuripärandi professori Elo-Hanna Seljamaa sõnul ei ole kultuur staatiline uurimisobjekt, vaid pidevalt muutuv inimestevaheline suhe. Elevandiluust tornist kultuuripärandit uurida ei saa. Elo-Hanna Seljamaa juhatab vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli. Tema teadustöö keskmes on kuulumise ja kultuuripärandi teemad seostatuna vaimse kultuuripärandi ...
Merilyn Merisalu
Tuhat tänu

Tartu Ülikooli toetajad 2025. aastal

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus tänavad südamest kõiki, kes panid 2025. aastal õla alla kas annetuse, sihtotstarbelise toetuse või stipendiumifondi asutamisega. Eriline tänu kuulub perekond Rõugule, kelle ligi 1,7 miljoni euro suurune pärand jõudis ülikooli toetusfondi. 2025. aastal annetati sihtasutuse kaudu ...
Universitas Tartuensis
Uus professor Pildil Laur Kanger

Mineviku vigadest tasub õppida helgema tuleviku nimel

Professor Laur Kanger uurib suuri siirdeid. Selle abstraktse nimega valdkonna taga peituvad tema kirjelduse kohaselt „pikad ja keerulised protsessid, mille käigus inimkond leiutab endale uusi tehnoloogiaid, harjub nendega ära ja avastab siis, et nüüd peab jälle kõike muutma“. Siiski on ...
Merilyn Merisalu
Portree Pildil Maarja Öpik

Maarja Öpik: mind üllatab, kui mõtlematult me põllumuldi käest anname

Meil kõigil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka ükski riiklik strateegia, kinnitab detsembris Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik. Detsembris välja kuulutatud seitsme uue akadeemiku seas on kaks naist, kokku on ...
Kaja Koovit
Saame tuttavaks Pildil Yaroslav Opanasenko

Ukrainast pärit Yaroslav teeb Eestis haridusuuendust

Kui Yaroslav Opanasenko 2022. aasta augustis vahetusüliõpilasena Tartusse jõudis, ei plaaninud ta jääda kuigi kauaks. Nüüd on aga eestlaste haridususk, „stiilne kinnisus“ ja ka siinne loodus talle südamesse pugenud. Eestisse meelitas Yaroslavi haridus­usk, mis paistis Eesti riiki ja ülikoole tutvustavatest artiklitest ...
Merilyn Merisalu
In memoriam Pildil Wilfried Schlüter aastal 2003

Wilfried Schlüter (28.01.1935–31.12.2025)

2025. aasta viimasel päeval lahkus meie hulgast Tartu Ülikooli audoktor professor Wilfried Schlüter. Schlüter sündis Ida-Preisimaal toonases Königsbergis õpetajate perekonnas. Õigusteaduse õpinguid alustas ta Göttingeni Ülikoolis ja esimese riigieksami sooritas Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikoolis 1959. aastal. Pärast teise riigieksami läbimist ...
Juubel Fotol Talis Bachmann

Talis Bachmann 75

25. jaanuaril saab 75-aastaseks professor Talis Bachmann, üks tuntumaid Eesti psühholooge ja kognitiivpsühholoogia teadlasi, kelle teadustöö keskmes on olnud inimese visuaalne taju, tähelepanu, teadvus ja nende neuropsühholoogilised alused. Lisaks on ta andnud oma osa reklaami-, õigus- ja spordipsühholoogiasse, näiteks avaldas 2025. aastal ...
Iiris Tuvi
Accept Cookies