Liigu edasi põhisisu juurde

Mati Erelt (12.03.1941–12.10.2024)

12. oktoobril lahkus meie hulgast eesti süntaksiuurimise grand old man emeriitprofessor Mati Erelt.

Mati Erelt sündis 12. märtsil 1941 Tallinnas. Ta õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis ja seejärel Tartu Riiklikus Ülikoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Ülikooliõpingute ajal kuulus ta Huno Rätsepa juhitud generatiivse grammatika rühma. Erelt kaitses kandidaadiväitekirja 1971. aastal ja doktoriväitekirja „Eesti adjektiivide süntaks“ 1981. aastal.

1965. aastast töötas Mati Erelt Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis (praegune Eesti Keele Instituut) algul bibliograafina, siis nooremteaduri ja vanemteadurina ning alates 1989. aastast grammatikasektori juhatajana. Väga olulise tööna valmis sel ajal „Eesti keele grammatika“, mille süntaksiosa ilmus 1993. aastal.

Aastatel 1991–1995 oli Mati Erelt külalisprofessor Helsingi Ülikoolis, seejärel alustas ta tööd Tartu Ülikoolis eesti keele professorina. Siin lõi ta grammatikauurimises aluse funktsionaal-tüpoloogilisele suunale ja tegutses selle nimel, et eesti keeleteadust maailmale paremini tutvustada. Ta õhutas looma keelekorpusi ja tegelema korpusepõhise keeleuurimisega.

Erelt emeriteerus professori kohalt 2006. aastal, ent jätkas vanemteadurina ülikoolis kuni 2012. aastani ja tööd uue eesti keele grammatika valmimise nimel kuni viimase ajani. Sealjuures oli tähtsamaks teetähiseks koos Helle Metslangiga toimetatud „Eesti keele süntaks“, millest suur osa oli Mati Erelti enda kirjutatud. Töö uue eesti keele grammatika nimel päädis 2023. aasta lõpus, mil trükki läks uus 14 autoriga „Eesti grammatika“.

Aastatel 1997–2006 oli Mati Erelt Emakeele Seltsi esimees.

Mati Erelti elutöö oli kahtlemata eesti keele grammatika uurimine ja kirjeldamine. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks jäi süntaks, ehkki rännakuid tegi ta muudelegi aladele. Tema nägu on kõik viimase aja suuremad grammatikakäsitlused, sh õpikud (nt „Eesti keele käsiraamat“ ja mitu gümnaasiumiõpikut). Ta oli paljude praeguste grammatikauurijate juhendaja. Tema rolli eesti keele uurimisel on raske üle hinnata.

Jääme mälestama tarka, avara silmaringiga ja alati heatahtlikku kolleegi.

Mati Erelti ärasaatmine toimub 20. oktoobril kell 12 Tartu Ülikooli aulas.

Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Lisa kommentaar

In memoriam Pildil Lembit Allikmets

Lembit Allikmets (18.06.1936–04.11.2025)

4. novembril lahkus 89-aastaselt igavikuteele Tartu Ülikooli emeriitprofessor Lembit Allikmets. Lembit Allikmets sündis 18. juunil 1936 Harjumaal. 1950. aastal lõpetas ta Ruila seitsmeklassilise kooli, 1954. aastal Vabariikliku Tallinna Meditsiinilise Keskkooli cum laude ja 1960. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) arstiteaduskonna cum laude. Aastatel ...
In memoriam Fotol Jüri Tamm

Jüri Tamm (25.11.1937–29.08.2025)

Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm. Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. ...
In memoriam Ants Tuulmets

Ants Tuulmets (07.02.1936–30.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud silmapaistev teadlane, hinnatud kolleeg ja keemiateaduse edendaja emeriitprofessor Ants Tuulmets. Emeriitprofessor Ants Tuulmets oli tunnustatud Eesti keemik, kes pühendas oma elu teadusele ja haridusele. Ta lõpetas 1954. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Ülikooli keemia erialal. Pärast ...
In memoriam Fotol Kristin Kuutma

Kristin Kuutma (11.07.1959–16.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli juhataja Kristin Kuutma – antropoloog, etnoloog ja folklorist ning mõjukas kultuuripärandi mõtestaja. Kristin Kuutma sündis Tallinnas kultuurilembeses peres. Tema juured olid Põhja-Tallinnas, kus ta veetis oma lapse- ...
In memoriam Jürgen von Ungern-Sternberg

Jürgen von Ungern-Sternberg (21.04.1940–14.04.2025)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikool audoktor, Baseli Ülikooli antiikajaloo professor Jürgen von Ungern-Sternberg. Tuntud Balti aadlisuguvõsast pärit Jürgen von Ungern-Sternbergi sünd langes teise maailmasõja raskesse aega. Riias elanud perekond asus 1939. aasta baltisakslaste Umsiedlung’i käigus ümber Saksamaale, kus Jürgen aprillikuus ...
In memoriam Fotol Igor Černovi mälestuslaud

Igor Černov (18.03.1943–21.03.2025)

Elavate seast on lahkunud Igor Černov, kes kujundas kuni 1990. aastate teise pooleni väga olulisel määral Eesti semiootika maastikku ja oli selle liikumapanev jõud. Igor Černov sündis 18. märtsil 1943 Oktjabrski külas Gorki oblastis ja suri 21. märtsil 2025 Joensuus. Pärast Eesti taasiseseisvumist ...
In memoriam

Krista Aru (1.08.1958–25.02.2025)

25. veebruaril lahkus meie seast kirjandusteadlane ja museoloog, endine Tartu Ülikooli raamatukogu juht ja Rahvusmõtte auhinna laureaat Krista Aru. Ajakirjandusloolane ja museoloog Krista Aru tegi südame ja suure tarkusega tööd eesti kultuuri ja kultuuripärandi säilimise ning järjepidevuse kindlustamisel. Krista Aru töötas ...
In memoriam

Arnold Hasselblatt (20.06.1929–24.11.2024)

Meie hulgast on lahkunud Tartu Ülikool audoktor, Göttingeni Ülikooli farmakoloogia professor Arnold Hasselblatt. Arnold Hasselblatt sündis 1929. aastal Tallinnas baltisakslaste peres, kuid emigreerus koos perekonnaga 1939. aastal Saksamaale. Ta õppis arstiteadust Göttingeni Ülikoolis, kus kaitses 1957. aastal doktoriväitekirja Ludwig Lendle juhendamisel. Hasselblatt oli ...
In memoriam

Henn Voolaid (04.03.1943–21.11.2024)

Meie hulgast on lahkunud eesti füüsikute ja füüsikaõpetajate õpetaja Henn Voolaid. Henn Voolaid sündis Viljandis sõjaväelase perekonnas. Ta õppis Viljandi 2. Keskkoolis, mille lõpetas 1961. aastal. Tal oli kindel soov saada näitlejaks, kuid seda takistas koolist saadud iseloomustus, kus oli selgelt kirjas, ...
Accept Cookies