Liigu edasi põhisisu juurde
In memoriam
Ants Tuulmets oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kateedri (hiljem õppetooli) ning keemilise kineetika ja katalüüsi laboratooriumi üks juhtfiguure. Foto: Andres Tennus

Ants Tuulmets (07.02.1936–30.05.2025)

Meie hulgast on lahkunud silmapaistev teadlane, hinnatud kolleeg ja keemiateaduse edendaja emeriitprofessor Ants Tuulmets.

Emeriitprofessor Ants Tuulmets oli tunnustatud Eesti keemik, kes pühendas oma elu teadusele ja haridusele. Ta lõpetas 1954. aastal Tartu 1. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Ülikooli keemia erialal. Pärast õpinguid aspirantuuris kaitses ta 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi ja 1975. aastal keemiadoktori kraadi.

Ants Tuulmets oli Tartu Ülikooli orgaanilise keemia kateedri (hiljem õppetooli) ning keemilise kineetika ja katalüüsi laboratooriumi üks juhtfiguure. Oma uurimistöös keskendus ta mitmele füüsikalise orgaanilise keemia valdkonnale, eeskätt magneesium- ja räniorgaaniliste ühendite reaktsioonimehhanismide eksperimentaalsele ja teoreetilisele uurimisele. Tegemist oli ainulaadse teadussuunaga, sest maailmas on vaid üksikuid laboreid, kus on võimalik uurida raskesti käsitletavate magneesiumorgaaniliste ühendite reaktsioonikineetikat. Tuulmetsa teadustöö tulemused on ilmunud kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusajakirjades.

Kuigi Tuulmetsa töörühmas käsitletud probleemid olid eelkõige fundamentaalse tähtsusega, leidsid räniorgaaniliste ühendite reaktsioonivõime ja mehhanismide kohta saadud tulemused ränipõhiste ühendite tootmistehnoloogiate arendamisel ka praktilist rakendust. Aastatel 2001–2007 tellis ja toetas neid uuringuid üks maailma juhtivaid silikoonitootjaid, Dow Corning Corporation (USA).

Professor Tuulmetsa initsiatiivil alustati Tartu Ülikooli orgaanilise keemia õppetoolis ka sonokeemiaalaseid uuringuid, mille keskmes oli ultraheli mõju keemiliste reaktsioonide kulgemisele lahustes. See töö viis mitme põhimõttelise uuenduseni, mis võimaldasid paremini arvestada reaktsioonikeskkonna mõju reaktsioonidele ja ainete lahustuvusele. Nende teoreetiliste seisukohtade põhjal on praeguseks jõutud oluliste praktiliste lahendusteni, mis on kasutusel kaasaegses puidutöötlemise tehnoloogias, mille eesmärk on toorme täielik väärindamine.

Lisaks teadustööle oli professor Ants Tuulmets pühendunud õppejõud, kes juhendas arvukalt üliõpilasi. Ta arendas orgaanilise keemia õpetust nii ülikoolis kui ka gümnaasiumis, reformides selle aine esitust ja koostades uudse orgaanilise keemia õpiku. Oma panuse eest Eesti teadusse ja haridusse pälvis Tuulmets mitu teadusauhinda ja uurimisgranti. Samuti tunnustati teda väljaspool akadeemilist ringkonda – 2016. aastal valiti ta Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu auliikmeks.

Ants Tuulmetsa elutöö on jätnud sügava jälje Eesti keemiateadusesse ja inspireerinud paljusid noori teadlasi.

Ärasaatmine toimub 7. juunil kl 13 Raadi kalmistu leinamajas.

Tartu Ülikool

TÜ keemia instituut

TÜ orgaanilise keemia õppetool

Intervjuu Fotol vabade kunstide professor Viivi Luik

Viivi Luik: üliõpilaste esseede sügavus on mind üllatanud

Kirjanik Viivi Luik, Tartu Ülikooli vabade kunstide professor sel õppeaastal, ütleb, et loengute pidamine ja üliõpilastega kohtumine on talle andnud väga üllatava ja rõõmustava kogemuse. Viivi Luik on luuletaja, kirja­niku ja esseistina osalenud eesti ja maailmakirjanduses 60 aastat. Noore luuletajana astus ...
Tiia Kõnnussaar
Portree Fotol Ott Karulin

Ott Karulin: tahan oma eeskujuga käima tõmmata uusi asju

Esimest õppeaastat Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiat juhtiv Ott Karulin tunnistab, et on mänginud sellele kohale kandideerimise mõttega juba aastaid. Nüüd oli aeg lihtsalt küps. „Olen jõudnud õigesse kohta,“ ütleb ta. Millal Ott Karulin esimest korda Viljandisse sattus ja milline oli ...
Risto Mets
Uus professor Fotol Elo-Hanna Seljamaa

Vaimne kultuuripärand aitab muutustega kohaneda

Kultuuripärandi professori Elo-Hanna Seljamaa sõnul ei ole kultuur staatiline uurimisobjekt, vaid pidevalt muutuv inimestevaheline suhe. Elevandiluust tornist kultuuripärandit uurida ei saa. Elo-Hanna Seljamaa juhatab vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli. Tema teadustöö keskmes on kuulumise ja kultuuripärandi teemad seostatuna vaimse kultuuripärandi ...
Merilyn Merisalu
Tuhat tänu

Tartu Ülikooli toetajad 2025. aastal

Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus tänavad südamest kõiki, kes panid 2025. aastal õla alla kas annetuse, sihtotstarbelise toetuse või stipendiumifondi asutamisega. Eriline tänu kuulub perekond Rõugule, kelle ligi 1,7 miljoni euro suurune pärand jõudis ülikooli toetusfondi. 2025. aastal annetati sihtasutuse kaudu ...
Universitas Tartuensis
Uus professor Pildil Laur Kanger

Mineviku vigadest tasub õppida helgema tuleviku nimel

Professor Laur Kanger uurib suuri siirdeid. Selle abstraktse nimega valdkonna taga peituvad tema kirjelduse kohaselt „pikad ja keerulised protsessid, mille käigus inimkond leiutab endale uusi tehnoloogiaid, harjub nendega ära ja avastab siis, et nüüd peab jälle kõike muutma“. Siiski on ...
Merilyn Merisalu
Portree Pildil Maarja Öpik

Maarja Öpik: mind üllatab, kui mõtlematult me põllumuldi käest anname

Meil kõigil on vaja elukeskkonda. Kui see on untsus, siis ei toimi ka ükski riiklik strateegia, kinnitab detsembris Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks valitud molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik. Detsembris välja kuulutatud seitsme uue akadeemiku seas on kaks naist, kokku on ...
Kaja Koovit
Saame tuttavaks Pildil Yaroslav Opanasenko

Ukrainast pärit Yaroslav teeb Eestis haridusuuendust

Kui Yaroslav Opanasenko 2022. aasta augustis vahetusüliõpilasena Tartusse jõudis, ei plaaninud ta jääda kuigi kauaks. Nüüd on aga eestlaste haridususk, „stiilne kinnisus“ ja ka siinne loodus talle südamesse pugenud. Eestisse meelitas Yaroslavi haridus­usk, mis paistis Eesti riiki ja ülikoole tutvustavatest artiklitest ...
Merilyn Merisalu
In memoriam Pildil Wilfried Schlüter aastal 2003

Wilfried Schlüter (28.01.1935–31.12.2025)

2025. aasta viimasel päeval lahkus meie hulgast Tartu Ülikooli audoktor professor Wilfried Schlüter. Schlüter sündis Ida-Preisimaal toonases Königsbergis õpetajate perekonnas. Õigusteaduse õpinguid alustas ta Göttingeni Ülikoolis ja esimese riigieksami sooritas Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikoolis 1959. aastal. Pärast teise riigieksami läbimist ...
Juubel Fotol Talis Bachmann

Talis Bachmann 75

25. jaanuaril saab 75-aastaseks professor Talis Bachmann, üks tuntumaid Eesti psühholooge ja kognitiivpsühholoogia teadlasi, kelle teadustöö keskmes on olnud inimese visuaalne taju, tähelepanu, teadvus ja nende neuropsühholoogilised alused. Lisaks on ta andnud oma osa reklaami-, õigus- ja spordipsühholoogiasse, näiteks avaldas 2025. aastal ...
Iiris Tuvi
Accept Cookies