Sotsiaalvõrgustikud
Ülevaade
Boydi ja Ellisoni (2007) järgi on sotsiaalvorgustikud veebilehed, mis lubavad inimestel luua avaliku või poolavaliku profiili kindlaksmääratud süsteemis ning koostada, vaadata ja laiendada isikute nimekirju, kellega nad on ühendatud.
„Sotsiaalvõrgustikud muudab ainulaadseks mitte see, et nende kaudu saavad inimesed võõraid kohata, vaid pigem see, et need võimaldavad kasutajatel näidata oma sotsiaalseid võrgustikke. See võib küll viia ühendusteni inimeste vahel, mida muidu poleks ehk tekkinud, aga see pole sageli eesmärk, kontaktid tekivad pigem olemasolevate reaalse elu ühenduste baasil, inimestega, kes on juba osa nende laiendatud sotsiaalsest võrgustikust.” (Tammert 2010)
Kuigi Facebook ei ole ainus sotsiaalmeedia kanal, on see siiski maailma suurim sotsiaalvõrgustik ning seetõttu veebipõhises turunduskommunikatsioonis üks tõhusamaid tööriistu, pakkudes väga laia sihtrühmade selekteerimise valikut ja erinevaid interaktiivseid võimalusi potentsiaalsete tarbijarühmadega suhtlemiseks – laiast valikust ja hästi sihitavatest reklaamivõimalustest mitmekülgsete tarbijamängudeni.
Eestis on veidi üle 600 000 Facebooki kasutaja, mis on ligi pool kogu elanikkonnast (http://www.internetworldstats.com/europa.htm#ee).
Plaanides Facebooki reklaamikampaaniat või muid Facebookiga seotud turunduskommunikatsioonitegevusi, on abiks veebileht http://metrix.station.ee, mis toob välja populaarseimad Facebooki lehed jm statistikat:
Allikas: Metrix.Station …2017. (URLi kasutatud märtsis 2017.)
Rakendusvõimalused
Sotsiaalmeedia kanalid on lisaks sihtrühmiti täpselt sihitavale reklaamile ja erinevatele tarbijamängudele ka head klienditeeninduskanalid, nt Facebook võimaldab tänu laiale katvusele ja operatiivsusele kommunikeerida kiire iseloomuga infot ja vajaduse korral teha ka kriisikommunikatsiooni (nt Estonian Airi operatiivsed vastused klientide küsimustele Islandi tuhakriisi ajal 2010. kevadel).
Sotsiaalmeedia kanalite kasutamisel klienditeeninduses tuleb aga kindlasti arvestada klientide ootustega vastavalt kanalile. Soovitatav on anda kliendi küsimusele vastus vähemalt kahe tunni jooksul või informeerida, millal lahendus/vastus kanalisse ilmub.
Sotsiaalmeedias klientidega suhtlemisel soovitavad praktikud järgmisi lihtsaid nippe:
- ei pea alustama kohe suurelt kogu sotsiaalmeedia komplektiga;
- toeta ja hoia nn superkasutajaid, nad teevad teie eest tööd;
- hulluga ei ole mõtet vaielda, alati on keegi, kes pole rahul, aga kindlasti tuleb neid jälgida (vaidluste õhutajad jm);
- ära kustuta ebameeldivaid postitusi, vaid püüa leida positiivseid lahendusi. (Kraavi 2012)
Kindlasti tuleb organisatsiooni turunduskommunikatsiooni planeerimisel silmas pidada asjaolu, et Facebook on üks võimalikest turunduskommunikatsioonikanalitest, mille vajadus ettevõtte jaoks sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast ja spetsiifikast ning mille efektiivsus sõltub ettevõtte eesmärkidest ja tegevustest selles kanalis. Mida teeb nt Facebooki fännilehega B2B- (business to business) ärimudeliga ettevõte, kes toodab spetsiifilist elektroonikadetaili kindlatele äripartneritele?
Iga organisatsioon ei pea olema Facebookis esindatud ning ilma selge eesmärgita või vajaduseta tehtud fännileht võib ettevõtte mainele kasu asemel isegi kahju teha (nt pikalt ilma postitusteta seisev fännileht võib külastajale luua mulje, et ettevõte ei tegutsegi enam või ei hooli suhtlusest oma klientidega). Samas tuleb arvestada, et operatiivset infot otsivad tänased tarbijad lisaks otsingumootoritele ja kodulehtedele ka üha enam sotsiaalvõrgustikest ning kui olete veendunud, et arvestatav osa teie toote või teenuse tarbijakonnast/potentsiaalsest tarbijaskonnast on sotsiaalvõrgustike kasutajad – on kindlasti soovitatav ka seal oma ettevõtte infoga kohal olla. Sellisel juhul tuleb aga kindlasti valmis olla mitmepoolseks kommunikatsiooniks jälgijate ja uudistajatega.
Teisi populaarseid sotsiaalmeedia kanaleid:
Instagram: fotode jagamise keskkond ja sotsiaalvõrgustik, mis baseerub fotode kommenteerimisel. Võimaldab fotosid ka erinevate standardsete filtrite abil hõlpsasti huvitavamaks töödelda. Facebook’iga tihedalt seotud keskkond on kasvanud viimaste aastatega väga populaarseks ning sellel on maailmas juba üle 500 miljoni kasutaja ning Eestis üle 200 000 kasutaja (SocialStudio 2016).
LinkedIn: ärikontaktidel põhinev sotsiaalvõrgustik, peamine info isikute kohta on karjäärialane; erialaste rühmade moodustamise võimalus, erialaste uudiskirjade tellimise võimalus jm.
Google+: Google’i ressursse kasutav ja Google’i teenustega integreeritud sotsiaalvõrgustik (pilveteenuse lisad jm võrreldes teiste sotsiaalvõrgustikega). Toetub Google’i turundus- ja tehnoloogiastruktuuridele.
Foursquare: asukoha määramisel põhinev sotsiaalvõrgustik, mis teavitab GPS-seadme abil (nutitelefonides) võrgustikus olevaid kontaktisikuid kasutaja asukohast; võimalik siduda Facebookiga.
Pinterest: nn online-tahvel, kus kontoomanik saab organiseerida endale meeldivat digitaalset materjali ning seda teiste kasutajatega jagada ning soovitada.
Digg: Facebookiga ühilduv veebisisu otsimise ja jagamise/soovitamise keskkond, uudiste tellimise võimalus jm.
Snapchat: keskkond kuhu saab üles laadida oma pilte ja videosid ning erinevate filtrite abil neid põnevaks töödelda. Maailas väga kiiresti kasvava kasutajaskonnaga rakendus ning ka juba turundusväljundeid pakkuv.
Nutikaid turundusvõimalusi pakuvad aga ka mitmed teised kitsama spetsiifikaga aplikatsioonid, mis omavad sotsiaalvõrgustikule omaseid tunnuseid, nt võimaldavad mh kasutajatevahelist interaktsiooni. Näiteks on edukalt kasutatud turunduskampaanias nii liiklusinfo rakendust Waze, kui kaaslase otsingu rakendust Tinder.
Väikese pausi õppimises võimaldab siinkohal teha meelelahutuslik ülevaade erinevatest populaarsetest sotsiaalmeedia kanalitest:
Allikas: Humphries 2012.
Suhtlusvõrgustike rakendamine uuenduslikus ettevõttes
USA lennufirma JetBlue treenib pidevalt teenindavat personali kasutama suhtlusvõrgustikke ja ettevõttes suhtlusvõrgustikega töötavaid inimesi töötama aeg-ajalt lennufirma klienditeeninduses, et sel viisil saaksid nt kriisiolukorras firma töötajad erinevaid pädevusi vastavalt vajadusele katta (Hunter 2012). See tugevdab ühelt poolt organisatsiooni turunduskommunikatsiooni, kuna suhtlusvõrgustike spetsialistid on hästi kursis klienditeeninduse nüanssidega ning klientide igapäevaste soovide/probleemidega ja oskavad seetõttu paremini/empaatilisemalt suhtlusvõrgustikus küsimustele vastata ja probleeme lahendada. Teisalt saavad kriisiolukorras ka klienditeenindajad suhtlusvõrgustike abil klientide muresid lahendada ning vähendada seeläbi küsimuste ja probleemide kuhjumist turundusosakonnas.
- Loetle vähemalt kolm võimalust, kuidas on võimalik Facebooki kasutada organisatsiooni turunduskommunikatsioonis. Selgita lühidalt iga loetletud võimalust ja/või too mõni näide.
- Tooge näide mõne Eesti organisatsiooni blogi, Facebooki konto või mikroblogi (Twitteri) kasutamisest. Põhjendage, miks ja kuidas valitud kanali kasutamine sellele organisatsioonile kasulik on.
-
Loetlege sotsiaalmeediakanaleid – milliseid neist te ise kasutate ja miks?