Fotode ja videote jagamise keskkonnad

Ülevaade

Picasa, Flickr jm fotode jagamise keskkonnad internetis on oma olemuselt virtuaalsed fotoalbumid. Keskkonda on võimalik luua oma konto, kuhu saab üles laadida teatud hulk digitaalses vormingus fotosid ning neid siis määratud huvilistega jagada. Instagram (vt ka ptk „Sotsiaalvõrgustikud”) on aga näiteks sümbioos fotode jagamisest teiste kasutajatega ning sotsiaalvõrgustikust, mis võimaldab fotosid kommenteerida ning kasutajatel omavahel suhelda.

„Kui tahate jagada vaid ühte või kahte fotot, tasub need pigem panna blogisse või Facebooki, aga kui fotosid on rohkem, on mõistlik kasutada fotode jagamise keskkonda ja linkida seal asuvaid albumeid ettevõtte kodulehel, blogis, Facebookis ja/või Twitteris.” (Tammert 2010: 61)

Videoklippide jagamise keskkonnad (nt Youtube, Vimeo jt) võimaldavad igaühel üles laadida soovitud videoklipi ning seda seeläbi teistega jagada. Videoid on võimalik kommenteerida ja meeldivaks märkida nii videoklippide jagamise keskkonnas kui ka nt linkida meeldiv video mõnda teise sotsiaalvõrgustikku. Sellest tulenevalt on Youtube, Vimeo jm keskkonnad väga tõhusad viirusturunduse kanalid (vt ka III õpiobjekt „Kanaliülesed turunduskommunikatsioonivõtted” ptk „Viirusturundus”, http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29805/viirusturundus.html).

„Videoklipp ei pea olema kallis ega pikk, küll aga mänguline ja lõbus. Silmapaistvalt erilise video puhul pole palju muud vajagi – inimesed, kes on seda vaadanud, hakkavad seda ise sõpradele-tuttavatele edasi saatma ja linkima (MSNis, Skype’is, Facebookis, Twitteris). Muidugi tasub üles laetud videot ka ise organisatsiooni blogis, Facebooki ja Twitteri kontol ning mujal linkida.” (Tammert 2010: 62)

Rakendusvõimalused

Turunduskommunikatsiooni seisukohast on nii veebipõhised fotode jagamise keskkonnad kui ka videoklippide jagamise keskkonnad samuti sotsiaalse ja viirusliku iseloomuga ning võimaldavad brändiinfot atraktiivse materjali (huvitav, oluline, meelelahutuslik) kaudu jagada ning luua võimalused selle levitamiseks teistes sotsiaalvõrgustikes. Selleks tuleb virtuaalseid fotoalbumeid või kampaaniafotosid albumis linkida ettevõtte kodulehel, blogis ja teisetes sotsiaalvõrgustikes.

Tuntuimad fotode jagamise keskkonnad on Flickr, Picasa, Instagram (mobiilirakendus) jm. Turunduslik efekt lisandub läbi sotsiaalmeedia võimenduse (Facebook) kaudu. Tekkinud on uued ja atraktiivsed kanalite ristkasutuse võimalused, nt iPhone + Instagram + Facebook (tootepildid, fotokonkursid jm).

Tuntuimad videoklippide jagamise keskkonnad on Youtube, Vimeo, Viddy (mobiilirakendus), Socialcam jm, mis annavad samuti olulise turundusliku efekti sotsiaalvõrgustike kaudu, mis omakorda on parim kanal viirusturunduseks.

Videote ja fotode jagamise keskkonnad on sageli ka hea hüppelaud peavoolumeediasse: uudistesaated, infotainment-formaadid („Ringvaade” jm), meelelahutusliku sisuga saated.

Ohupooleks on viirusturundusliku video nn “oma elu elama hakkamine”: ümbertöötlused, paroodiad, kontrareklaamid (vt ka IT Kolledži reklaam kontrana TTÜ sisseastumisreklaamile: III õpiobjekt „Kanaliülesed turunduskommunikatsioonivõtted” ptk „Viirusturundus”, http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/29805/viirusturundus.html).

Täiesti omaette fenomenina on viimaste aastatega olulise populaarsuse saavutanud nn youtuberid ehk siis Youtube kanalisse videosisu postitajad, kes on suutnud erinevatel teemadel regulaarselt videopostitusi üles laadides kasvatada Eestis isegi kümnetesse tuhandetesse ulatuvad jälgijaskonnad. Eesti kõige edukamaks youtuberiks asetab sotsiaalmeedia analüüsikeskkond Socialbakers aga hoopis venelanna aliasega Estonianna, kes jagab oma videopostitustes ilunõuandeid ning kelle ca 450 videot on kokku vaadatud 78,5 miljonit korda.

NÄIDE
Möödunud aasta lõpus Swedbanki poolt läbi viidud Eesti parima youtuber’i konkursi võitsid noored videopostitajad: (http://www.bestmarketing.ee/uudised/2016/09/16/selgusid-eesti-parimad-youtuberid)