Karl Vetemaa: tahaksin, et tehisaru ei oleks lihtsalt abivahend, vaid tõeline koostööpartner
Avaldatud 18.03.2025 TÜ infokirjas
TÜ turundusjuht Karl Vetemaa räägib teises tehisaru kogemusloos, kuidas ta hakkas tehisaru vahendeid kasutama ja milliseid muutusi see tema töös ette on toonud. Lugu on osa kord kuus ilmuvast kogemuslugude sarjast, mis annab ülevaate, kuidas ülikooli töötajad tehisintelletki lahendusi oma tööülesannetes rakendavad.
Kirjelda, kuidas ja millises kontekstis hakkasid tehisintellekti vahendeid kasutama?
Naljaga pooleks võib öelda, et hakkasin tehisintellekti vahendeid kasutama juba 2000. aastate alguses, kui vahetasin soomlastest sõpradega diske – mitte neid, mida pargis loobitakse, vaid vanakooli nelinurksed disketid, mille suuruseid mõõdeti megabaitides – ja sain ühega kaasa tekstipõhise mängu „Billy“. Sellega sai suheldud, kui millegi tõttu oli väga igav ja teised mängud olid juba läbi mängitud või tuli tuju lollitada. Kui ma õigesti mäletan, suutis mäng mingil määral vastuseid meelde jätta ja neid suvalisel hetkel taasesitada – üldiselt aga võib öelda, et „Billyst“ sõpra ei saanud ja sügavaid tähendusrikkaid vestlusi maha ei peetud.
„Billy“ esimese versiooni arendas 1999. aastal Gregory G. Leedberg ja sealt edasi on ta seda järjest täiustanud. Mul pole kahjuks olnud õnne proovida järgmiseid versioone, kuid „Billy“ ehtne näide sellest, mis ajast on püütud arendada tehisintellektist kaaslast, suunates pilk kaugesse tulevikku, kus programm suudab õppida oma vigadest ja käituda intelligentselt. „Billy“ oli küll oma ajastu kohta lahe eksperiment, aga päris tehisarust oli see kaugel – rohkem nagu väga kannatamatu ja hajameelne jutukaaslane, kellel ei olnud suuremat huvi mõista. Minu jaoks oli see esimene kokkupuude mõttega, et ühel päeval võiks arvuti ka päriselt minuga vestelda.
Tulles nüüd tänapäeva, mäletan hästi seda hämmastust ja vaimustust, kui jutt läbimurdest ja maailma muutvast tehisintellektist meediaruumi vallutas. Esimene katsetus tehisintellektiga oli nagu pimekohting, kus sa ei tea, kas leiad endale elu armastuse või kellegi, kes su esimese lause peale segast peksma hakkab.
Kui ChatGPT avalikustati 2022. aasta lõpus, siis juba 2023. aasta esimeses kvartalis korraldasin ülikooli turundus- ja kommunikatsioonivõrgustikule koolituse Priit Kallase eestvedamisel, kuidas ChatGPT-d enda igapäevatöö heaks tööle panna. Alates sellest ajast olen ChatGPT-d kasutanud peamiselt ideede genereerimiseks, küsimuste või takistuste puhul teiste lähenemisnurkade avastamiseks, erinevate analüüsi- või planeerimismudelite tuvastamiseks ning loomulikult oma igapäevatöös sõnumite ja tekstide genereerimiseks.
Kõige suurema ajalise võidu andis mulle ChatGPT, kui mul oli vaja sorteerida kuskil 3000 logofaili, grupeerides need failitüüpide, värvide ja üksuste nimede põhjal. See oleks mul võtnud käsitsi tehes aega mitu pikka nädalat. ChatGPT abiga kirjutasin Pythoni skripti, mis aitas mul kogu töö ära teha minutitega. Loomulikult kulus mul aega Pythoniga tutvumiseks – kogu tegevus võttis aega kuskil kaks tundi.
Milliseid muutusi on tehisintellekti kasutamine sinu töös kaasa toonud?
Kui lapsepõlves oli „Billy“ pigem naljakas mänguasi, siis täna on tehisintellekt saanud minu tööpäeva lahutamatuks osaks. Tehisaru aitab vähem produktiivsel ajal töö sujuvamalt ära teha. Näiteks kui vaja tööpäeva lõpus pärast koosolekute maratoni veel mõnda ideepojukest edasi arendada või mõni lühem tekst kiirelt genereerida. Minu töö on igast küljest seotud inimestega või inimestele, seega kuniks tehisaru ei muuda selgelt inimesi või nende käitumist vaid aitab optimeerida tööprotsesse, pole ka selle kasutamine minu töös toonud suuri muutusi ja usun, et vähemalt järgmise paari aasta jooksul ei too ka. Kui just kõik ei hakka massiliselt tehisaru rakendusi kasutama ja seetõttu on raskem end mis iganes valdkonnas n-ö nähtavaks teha. Loomulikult on tööd teha kergem, kiirem, mugavam, palju odavam jne, aga revolutsiooni inimeste käitumises turundaja pilgust vaadatuna pole toimunud.
Kas ja kuidas hindad tehisintellekti genereeritud sisu kvaliteeti? Kas sul on selleks oma meetod või „kiire kontroll“?
Tehisintellekti genereeritud eestikeelne sisu vajab tugevat ülevaatamist, toimetamist, kontrolli ja ümber kirjutamist, aga inglise keeles saab vähemalt ChatGPT lühida, konkreetse ja selge käskluse korral väga hästi hakkama. Ingliskeelsete ametlike kirjade ja tekstidega olen üldiselt rahule jäänud. Aga olen loonud sisu ka näiteks inglise keeles ettevõttele, mis müüb Hispaanias paate ja paadimootoreid ning tõlkinud seejärel teksti hispaania keelde. See on loomulikult tähendanud seda, et vajalik oli seejärel leida hispaanlased, kes vaataksid teksti üle ja osundaksid nii kirja- kui ka loogikavigadele. Seega soovitan – usalda, aga kontrolli kõik faktid ja lauseehitused üle ning vajadusel küsi nõu kelleltki targemalt!
Kuidas lahendad olukordi, kus tehisaru genereerib ebatäpse või eksitava info?
Täna peab ikka kogu sisu üle kontrollima, ka väga detailse ja faktitäpse sisendi puhul kipub vähemalt ChatGPT vastuseid lihtsustama, kombineerima või vahel lihtsalt udutama. Üldiselt soovitan vaadata TI rakendusi kui abivahendeid, mis aitavad jõuda eesmärgini. Tehisaru rakenduse kasutajal peab olema omal piisavalt kogemust ja oidu, et tuvastada TI vastuste vajakajäämised või nn nõrgad kohad. Kui ise ei tea ja tehisaru plähmerdab, küsi kolleegilt või kelleltki, kes võiks küsimuse valdkonda hästi tunda.
Nimeta mõni tehisintellekti arendus või uuendus, mida ootad või mis võiks su tööd veelgi lihtsustada?
See on hea küsimus. Tehisaru võiks ju töö kõigi eest ära teha. Mõtlen, mida täna ei ole võimalik sellega teha. Tundub nagu IT-maailmas ikka – kõik on võimalik, aga ainult rahakott peab olema paks ja aega piisavalt olema. See viis mõtteni, et tegelikult tahaksin, et igasugune automatiseerimise protsessid oleksid kiiremad, lihtsamad ja odavamad. Erinevate API-de arendus võiks olla nii lihtne, et täna mõtlen ja kohe on lihtsa käsklusega olemas, näiteks veebitekstide kontrollija, mis teeb toimetajale ettepaneku tekstide korrigeerimise otsingumootorite sõbralikeks, tehisaru tööriist, mis on ühendatud veebilehe analüütikaga ja teeb reaalaajas ettepanekud ning toob välja kohad, kus organisatsioon kaotab nt kliente või liiklust lehel. See kõik peaks juba täna võimalik olema, aga ei ole kõigile kättesaadav rahaliselt või jääb oskustest puudu.
Kui saaksid tehisintellektile õpetada ühe uue oskuse, mis see oleks?
Õpetaksin tehisintellekti erinevates keeltes, eriti eesti keeles, luuletama. Kui veidi fantaseerida, tahaksin, et tehisaru ei oleks lihtsalt abivahend, vaid tõeline koostööpartner. Seni jääb see ainult tööriistaks, sealjuures väga heaks tööriistaks, aga maailm, kus see muutub loovaks ja mõtlevaks partneriks, oleks midagi tõeliselt revolutsioonilist. Kas see on ulme? Võib-olla. Aga umbes 1950. aastatel oleks „Billy“ samuti ulme olnud.
Milliseid naljakaid olukordi on TI kasutamisega seoses tekkinud?
Üks naljakas olukord, mis mul selle kasutamisega seoses meelde tuleb, juhtus siis, kui püüdsin lasta tehisintellektil genereerida turunduskampaania sõnumi väga spetsiifilise kliendi jaoks. Andsin tehisarule korralduse: „Loo reklaamisõnum eksklusiivse luksuslikkuse ja peene huumoriga.“
Tulemuseks sain: „Meie toode on nii eksklusiivne, et isegi me ise ei tea, kellele seda müüa. Aga kui sa selle reklaami leidsid, siis ilmselt oled piisavalt eriline. Tere tulemast eliitklubisse!“
Kuigi see oli tahtmatult geniaalne ja klient isegi muigas, pidin lõpuks natuke lihvima, et see päriselt turundusstrateegiasse sobiks. Sellest sain vähemalt ühe õppetunni: ära jäta tehisaru täiesti järelevalveta, muidu võib ta su ettevõtte müügistrateegia täiesti uuele (ja võib-olla ka eksklusiivselt mõttetule) tasemele viia. PS! Terve see vastus on puhtalt ChatGPT omalooming eelneva jutu põhjal. Õnneks või kahjuks mul sellist olukorda pole ette tulnud.
Karl soovitab tehisaru kasutamise huvilistel tutvuda järgmiste YouTube’i kanalitega:
