Uurimisgrupp

Eva Piirimäe (Ph.D. Cambridge’i Ülikool, 2006) on poliitikateooria kaasprofessor Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Piirimäe peamisteks uurimisvaldkondadeks on varauusaegne moraali- ja poliitikafiloosofia ning inimõiguste ja rahvaste enesemääramise idee-ajalugu, samuti kaasaegsed teooriad rahvuslusest, patriotismist ja kosmopolitismist. Piirimäe on avaldanud monograafia Herder and Enlightenment Politics (Cambridge University Press, 2023). Ta on hiljuti kaastoimetanud (koos Liina Lukase ja Johannes Schmidtiga) kogumiku Empathy and Sympathy in Herder’s Thought/ Einfühlung und Sympathie im Denken Herders (Leiden: Brill, 2020).Tema hiljutiste publikatsioonide hulka kuuluvad ka:  „Sovereignty, Self-Determination, and Human Rights from Walzer to the Responsibility to Protect“, Global Responsibility to Protect 10:4 (2018) ja „Human Rights and Their Realisation in the World: Herder’s Debate with Kant“,  rmt-s Passions, Politics and the Limits of Society, toim. Heikki Haara, Mikko Immanen ja Koen Stapelbroek (Berlin: DeGruyter, 2020). Piirimäe artikkel “Humanität versus Nationalism as the Moral Foundation of the Russian Empire: Jégor von Sivers’ Herderian Cosmopolitanism” pälvis  2013. aastal Ajaloolise Ajakirja parima artikli preemia (2012 (1/2), 79-113).  

Hent Kalmo on poliitikateooria teadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. 2017 – 2020 oli ta külalisteadlane (Marie Curie Global Fellow) Harvardi Ülikoolis ning enne seda Max Weber Fellow Euroopa Ülikoolis Firenzes. Kalmo peamised uurimisvaldkonnad on suveräänsuse mõiste, rahvusvahelised suhted ning intellektuaalajaloo metodoloogia. Tema hiljutised publikatsioonid (teiste seas) on näiteks “The End of Self-fulfilling Europe” The Crisis Behind the Eurocrisis (toim. E. Nanopoulos, F. Vergis) (Cambridge University Press, 2019) ning “Principles and Pragmatism in State Succession: Bargaining in the Economic Affairs Commission of the Tartu Peace Conference”, Baltic Yearbook of International Law  (Brill, 2019). 2015. aastal pälvis Hent Kalmo Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika preemia oma artikli „Utoopiline Eesti“ eest, mille ta avaldas ajakirjas Vikerkaar (nr. 10-11, 2014).

Kaarel Piirimäe (Ph.D. Cambridge`i Ülikool, 2009) on lähiajaloo kaasprofessor Tartu Ülikoolis. Ta on kirjutanud monograafia „Roosevelt, Churchill and the Baltic Question: Allied Relations during the Second World War“ (Palgrave 2014) ning olnud kaastoimetaja kogumikele The Second World War and the Baltic States (Peter Lang 2014), The Baltic Sea Region and the Cold War (Peter Lang, 2012) ning The Baltic States and the End of the Cold War (Peter Lang, 2018). Tema artikkel “Liberals and Nationalism: E. H. Carr, Walter Lippmann and the Baltic states from 1918 to 1944” ajakirjas Journal of Baltic Studies pälvis 2017.aastal Vilis Vitolsi nimelise parima artikli auhinna. 

Juhan Saharov (Ph.D. Tartu Ülikool, 2021) on poliitikateooria teadur Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. Ta kaitses 2021.a juunis doktoritöö „From Economic Independence to Political Sovereignty: Inventing “Self-Management” in Estonian SSR“ (juhendajaks Eva Piirimäe), mis pälvis Eesti üliõpilastööde riiklikul konkursil peapreemia. Tema uurimisvaldkondadeks on 20.saj. mõisteajalugu (Ida-Euroopa reformisotsialismi ajalugu, fookus „isemajandamise“ mõistel) ning ekspertide ja intellektuaalide roll poliitikas Külma sõja lõpul. Saharovi publikatsioonid on ilmunud ajakirjades Contributions to the History of Concepts, Europe-Asia Studies ning Czech Studies in Political Science. 2024. a kevadel oli ta külalisteadur Stanfordi Ülikoolis Ida-Euroopa uurimiskeskuses (CREEES).

Semen Reshenin (Ph.D. filosoofias, Tartu Ülikool, 2023) on poliitikateooria teadur Tartu Ülikooli Johan Skytte Poliitikauuringute instituudis. Tema uurimisvaldkonnaks on kantiaanlik moraalifilosoofia ja -psühholoogia. Reshenini doktoritöö käsitleb Immanuel Kanti eetika ja esteetika ideede edasiarendusi Friedrich Schilleri teostes, keskendudes moraalse ja poliitilise enesemääramise mõistetele. Tema viimane artikkel on “Harmony without equality: Schiller`s theory of virtue” ajakirjas Theoria. A Swedish Journal of Philosophy (2022).

Kadi Kähär-Peterson on doktorant Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis (juhendajateks Pärtel Piirimäe ja Eva Piirimäe). Tema uurimishuvideks on valgustusaja mõttelugu, ajaloofilosoofia ning suhted rahvuslike, regionaalsete ja kosmopoliitsete ajalugude ja identiteetide vahel. Kähär-Peterson on lõpetamas doktoritööd teemal „Inimsoo progress, Euroopa ja Baltikum: Garlieb Merkeli (1769-1850) ideed Euroopa tsivilisatsiooniteooriate kontekstis“. Tema viimaste publikatsioonide hulgas on muuhulgas “Garlieb Merkeli käsitlus alglepingust ja selle kehtivusest pärisorjuse kaotamisel Balti provintsides” ajakirjas Acta Historica Tallinnensia (2024) ning „Sage mir […] welches ist denn eigentlich Dein Fach?: Untangling Garlieb Merkel’s persona through his various forms of expression” kogumikus (toim. L. Lukas, S. Pasewalck, K. Renner, V. Hoppe) Medien der Aufklärung. Aufklärung der Medien. Die baltische Aufklärung im europäischen Kontext (De Gruyter. (ilmumas).

David Ilmar Lepasaar Beecher (Ph.D. University of Berkeley, 2014) on poliitiliste ideede ja kultuuriloo lektor Johan Skytte poliitikauuringute instituudis. David oli Tartu Ülikoolis Fulbrighti stipendiaat aastatel 2019-2020 ning Väliseesti külalisprofessor 2020-2021. Varasemalt on David töötanud California Ülikoolis (Berkeley) globaalajaloo ja poliitmajanduse lektorina. Davidi doktoritöö “Ivory Tower of Babel: Tartu University and Its Languages in Two Empires, a Nation-State, and the Soviet Union” (juhendajaks Yuri Slezkine) pälvis Berkeley ajaloo osakonnas 2015. aastal parima dissertatsiooni auhinna. Neli mõistet juhivad Davidi mõttetööd uurimisgrupis – keel, ülikool, linn, riik. Need annavad võimaluse mõista kuidas ülikool oli kool nii isiklikuks kui rahvuslikuks enesemääramiseks läbi ajaloo (alates varauusajast kuni Nõukogude Liidu “rahvaste sõpruseni”). Viimane oli unikaalne (ehkki ebaõnnestunud) lahendus enesemääramise probleemile üleilmastuvas maailmas: kuidas elada koos aga samas iseseisvalt ja ennast määravalt?

Oliver Rowe on doktorant Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (juhendajaks Eva Piirimäe). Tema uurimisvaldkonnaks on Pariisi rahukonverents (1919-1920) ning sellega seotud poliitilise enesemääramise küsimused endises Vene impeeriumis. Oliveri muudeks huvideks on poliitiline teooria, julgeoleku uuringud, Venemaa ajalugu ning “riigi” mõtteajalugu Hobbesist tänaseni. Oliver on avaldanud artikleid teadusajakirjades The Russian Review (2024) ja Revolutionary Russia (2024).

Karl Lembit Laane on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi nooremteadur ja doktorant. Oma doktoritöös, teemaga “Protseduurilise demokraatia kriis ja uuendamine” ja juhendatud professor Eva Piirimäe poolt, keskendub ta seosele normatiivse poliitikateooria ja institutsionaalse disani vahel demokraatiates, eesmärgiga realiseerida rahva enesemääramise ideed ning maksimeerida võrdset poliitilist vabadust. Selle lähenemise lähtekohaks on protseduuriline demokraatia, mida on tänapäeval populariseerinud Nadia Urbinati ning mille juured ulatuvad Austria õigusteadlase ja poliitikateoreetiku Hans Kelseni (1881-1973) demokraatiakäsitluseni. Hetkel töötab Karl Lembit Kelseni varjatud kantiaanluse paljastamisega tema ilmasõdadevahelises lähenemises enesemääramise ideaalile ning fiktsiooni mõistega tulemaks toime lõhega selle ideaali ning selle institutsionaalse reaalsuse vahel tänapäeva demokraatiates. See töö tõotab olla nii osa laiemast panusest protseduurilise demokraatia teooriasse kui ka õppetundidest institutsionaalseteks reformideks praeguse demokraatiakriisi ületamiseks.

Liisi Veski (PhD Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute alal, Glasgow’ Ülikool, 2022) on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi poliitilise mõtte ajaloo lektor. Tema teadustöö keskendub rahvusriikluse ideedeajaloole sõdadevahelises Eesti Vabariigis, Konstantin Pätsi autoritaarsele režiimile (1934–1940) ja ühistegevusliikumisele 20. sajandi I poole Eestis. 2022. aastal pälvis tema doktoritöö Eesti Teadusagentuuri üliõpilaste teadustööde konkursil 1. preemia humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas doktoriõppe astmes. 2024. aastal sai ta AABSi stipendiumi „Grant for Emerging Scholars“, jätkamas oma teadustööd 1930. aastate Eesti autoritaarse süsteemi ideedeajaloost. Liisi publikatsioonid on ilmunud teadusajakirjades Journal of Baltic Studies (2024) ja Acta Historica Tallinnensia (2024). Sügisel 2024 oli ta Yale’i Ülikooli MacMillan Centre’i külalisteadur.